Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Avatud helistamiseks ööpäevaringselt elanikkonnale ja tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 626 93 90

Teise operatoori pilt
vahekoht

Mürgistusriskid

Tavalisemad mürgid kodudes

Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me ise sageli adekvaatselt hinnata ei oska.

Ohtlikud võivad olla kõik järgnevad ained:

  • ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusrohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne;
  • puhastusvahendid – pesuvahendid, -valgendid, loputusvahendid, pesupulbrid, pliitide puhastusvahendid, kuivpuhastusvahendid, aknapesuvahendid, tärpentin jne;
  • kosmeetika – osad kreemid, šampoonid, juuksehooldusvahendid, parfüümid, suuveed, habemeajamisvahendid (eriti alkoholi sisaldavad);
  • muu kodukeemia – eeterlikud õlid, taimekaitsevahendid, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, autokeemia ning aiandustooted;
  • mürgised taimed – nt nartsissid, käokingad, piibelehed jne. Paljude mürgiste taimede marjad ja lehed on värviküllased ning meelitavad seetõttu lapsi end maitsma. Mürgistusteabekeskus omab informatsiooni meil levinud mürgistest taimedest.

Ligikaudu 80% mürgistustest juhtub kodus.
Parim kaitse on takistada lastel ligipääs erinevatele mürkidele.

Soovitused, mis puudutavad kõikide medikamentide, kemikaalide ja kosmeetikavahendite kodust hoidmist:

  • eelista alati lapsekindla korgiga pakendeid;
  • pane ravimid ja muud kemikaalid vähemalt 1,5 m kõrgusele lukustatavasse kappi;
  • ära kunagi vala kemikaali valesse pakendisse (nt äädikat limonaadipudelisse jms), kuna hiljem sa ei mäleta mida täpselt oled pudelisse pannud;
  • märgista enda jaoks katlakivivastases töötluses olev kohvi- või veemasin! Katlakivieemaldajaga valmistatud toidu või joogi tarbimise järgne mürgistusseisund on infoliinil 16662 üks sagedasemid helistamise põhjusi;
  • ära hoia ohtlikke aineid lastele kättesaadavates kohtades – laual, magamistoas, käekotis;
  • hoiata ka vanavanemaid ja külalisi, et nad ei jätaks oma ravimeid sisaldavaid kotte lapsele kättesaadavasse kohta.

Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist

Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Ära püüa lapsel esile kutsuda oksendamist. See võib põhjustada enam kahju kui head.


Nõuande saamiseks edasiseks tegevuseks, jälgimiseks saab helistades mürgistusinfoliinile 16662 (avatud ööpäevaringselt). Soovitatav on helistada ja konsulteerida antud numbritel arstide, õdedega ka juhtudel, mil te pole mürgistuse toimumises kindlad.

Mürgistusteabekeskus nõustab helistajaid telefonitsi konkreetse situatsiooniga toimetulekuks. Paljud lastega juhtuvad mürgistused on oma iseloomult kerged või keskmise raskusega ning nendega on võimalik toime tulla kodustes tingimustes. Samas võivad aga Mürgistusteabekeskuse õed-arstid soovitada teil kutsuda kiirabi või pöörduda lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.

Sümptomid

Mürgistussümptomid võivad olla erinevad ning sõltuvad mürgi organismi sattumise viisist, kogusest ning loomulikult mürgist endast.

Mürgistussümptomid võivad olla:

  • iveldus;
  • oksendamine;
  • unisus;
  • kõhuvalu jne.

Pea meeles

  • Kõige rohkem n.ö välditavaid ehk mitte-tahtlikke mürgistusi esineb just 1-3 aastaste vanusegrupis.
  • Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska.
  • Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus.
  • Parim kaitse on takistada lastel ligipääs erinevatele mürkidele.