Laste mürgistused kodus

Kõige rohkem nö välditavaid ehk mitte-tahtlikke mürgistusi esineb 1-3 aastaste laste vanusegrupis. Tulenevalt loomulikust arengust avastavad lapsed igapäevaselt neid ümbritsevat keskkonda - nad õpivad uusi asju läbi mängu, püüdes avada pakendeid, imiteerides täiskasvanute käitumist, maitstes asju jne. Enamikel juhtudel puutub laps mürgise ainega kokku tahtmatult.
Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus, seega võib öelda et tuntud inglaste ütlus: ”Minu kodu on minu kindlus” ei pea paika.

Rääkides laste mürgistustest tuleks lahti mõtestada mürgi tähendus. Enamasti mõeldaks mürgi all nt rotimürki, Agatha Christie kriminaalromaanidest tuntud tsüaniidi, arseeni, erinevaid sõjagaase jne.
Mürgi tähendust on väga keeruline defineerida, kuid meie Austraalia kolleegid leidsid laste mürgistustest rääkides väga hea definitsiooni – mürk on aine, mis teeb meie lapse väga haigeks.
Kõikjal meie ümber on lastele kättesaadavates kohtades palju ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska. Sageli alahindavad lapsevanemad ka oma laste leidlikkust leidmaks vahendeid, et neid huvitavaid asju kätte saada (nt. võimet ronida, avada pakendeid jne.).

Väikelastel puudub oskus eristada ohtlikke ning ohutuid asju. Siinkohal peavadki vanemad ja lapsehoidjad tuletama endale meelde, et nende peamiseks kohustuseks on kaitsta lapsi neid varitsevate ohtude eest, mida on võimalik teha kõige paremini muutes ümbritseva keskkonna laste jaoks turvaliseks.

Mürgistuse kahtluse korral helista tööpäeviti koheselt Mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662, puhkepäeviti Häirekeskusesse telefonil 112. Kui laps on teadvuseta või ei hinga, helista kohe Häirekeskusesse telefonil 112.

Tavalisemad mürgid kodudes

Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me ise sageli adekvaatselt hinnata ei oska.

Ohtlikud võivad olla kõik järgnevad ained:
ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusrohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne;
puhastusvahendid – pesuvahendid, -valgendid, loputusvahendid, pesupulbrid, pliitide puhastusvahendid, kuivpuhastusvahendid, aknapesuvahendid, tärpentin jne;
kosmeetika – osad kreemid, šampoonid, juuksehooldusvahendid, parfüümid, suuveed, habemeajamisvahendid (eriti alkoholi sisaldavad);
muu kodukeemia – eeterlikud õlid, taimekaitsevahendid, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, autokeemia ning aiandustooted;
mürgised taimed – nt nartsissid, käokingad, piibelehed jne. Paljude mürgiste taimede marjad ja lehed on värviküllased ning meelitavad seetõttu lapsi end maitsma. Mürgistusteabekeskus omab informatsiooni meil levinud mürgistest taimedest.

Ligikaudu 80% mürgistustest juhtub kodus.
Parim kaitse on takistada lastel ligipääs erinevatele mürkidele.

Soovitused, mis puudutavad kõikide medikamentide, kemikaalide ja kosmeetikavahendite kodust hoidmist:

eelista alati lapsekindla korgiga pakendeid;
pane ravimid ja muud kemikaalid vähemalt 1,5 m kõrgusele lukustatavasse kappi;
ära kunagi vala kemikaali valesse pakendisse (nt äädikat limonaadipudelisse jms), kuna hiljem sa ei mäleta mida täpselt oled pudelisse pannud;
ära hoia aineid lastele kättesaadavates kohtades – laual, magamistoas, käekotis;
hoiata ka vanavanemaid ja külalisi, et nad ei jätaks oma ravimeid sisaldavaid kotte lapsele kättesaadavasse kohta.

Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist

Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Helista tööpäeviti Mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662 ööpäevaringselt, muul ajal Häirekeskusesse numbril 112! Soovitatav on helistada ja konsulteerida antud numbritel vastavate spetsialistidega ka juhtudel, mil te pole mürgistuse toimumises kindlad.
Ära püüa lapsel oksendamist esile kutsuda. See võib põhjustada enam kahju kui head.

Mürgistusteabekeskus nõustab helistajaid telefonitsi konkreetse situatsiooniga toimetulekuks. Paljud lastega juhtuvad mürgistused on oma iseloomult kerged või keskmise raskusega ning nendega on võimalik toime tulla kodustes tingimustes. Samas võivad aga Mürgistusteabekeskuse töötajad soovitada teil kutsuda kiirabi või pöörduda ise lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.

Sümptomid

Mürgistussümptomid võivad olla erinevad ning sõltuda mürgi organismi sattumise viisist, kogusest ning loomulikult mürgist endast.

Mürgistussümptomid võivad olla:

iiveldus;
oksendamine;
unisus;
kõhuvalu jne.

Pea meeles

Kõige rohkem n.ö välditavaid ehk mitte-tahtlikke mürgistusi esineb just 1-3 aastaste vanusegrupis.
Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me sageli adekvaatselt hinnata ei oska.
Ligi 80% mürgistustest juhtub kodus.
Parim kaitse on takistada lastel ligipääs erinevatele mürkidele.

Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, helista tööpäeviti Mürgistusteabekeskusesse telefonil 16662 või muul ajal Häirekeskusesse telefonil 112.