Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Infoliin on avatud E-T 9.00 – 21.00, K-P ööpäevaringselt nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 7943 794 .

Teise operatoori pilt
vahekoht

Mürgistused loodusest

Looduses liikudes kätte sattunud taimede ja marjade söömisest tingitud mürgistuskõnede hulgas on esirinnas piibelehed (õied, marjad), tulikalised, ussilaka marjad ja seened. Ussilaka mari on õnneks mõru ja lapsed seda palju ei söö, kuid ohtlikuks võib osutuda juba kolme marja söömine.

Kuigi enamasti ei ole nt mürgise taime maitsmine ja paari-kolme mürgise marja söömine siiski tervisele ohtlik (v.a. karumustikas = Atropa Belladonna), võivad paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on laste surmajuhtumeid esinenud rabarberi lehtede suures koguses söömisest, mis on tingitud taimes sisalduvate oksaalhapete poolt põhjustatud organismi normaalse ainevahetuse häirumisest. Sama mehhanismi kaudu võivad suures koguses sööduna tervisele ohtu põhjustada ka hapuoblikad ja jänesekapsas.

Tõsisemaid mürgistusi võivad põhjustada kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad taimed: kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad. Kusjuures mõne taime puhul piisab tõsiseks mürgistuseks vaid paarist seemnest (oleander ning riitsinus). Ent paljudel muudel juhtudel, nt. paikselt ärritavate taimede puhul, piisab aga naha ja limaskestade loputamisest ning väheses koguses vedelike tarbimisest. Erinevatest putkedest põhjustatud nahapõletuste puhul tuleb aga nahka ultraviolettkiirguse (päikesevalguse) eest kaitsta mõne päeva jooksul.

Rästikuhammustuse vältimiseks tasub looduses liikudes olla tähelepanelik. Kuna madu on iseloomult arg, siis ta pigem väldib inimeste seltskonda ning ründab vaid äärmisel vajadusel.

Rästikuhammustuse puhul on valed igal juhul järgmised käitumisviisid:

  • abistajate paanika,
  • mürgi väljaimemine ning kannatada saanud jäseme liigutamine.

Hea tegutsemistaktika rästikuhammustuse puhul on kirjas konkreetselt ka siinsel kodulehel.

Enamikel juhtudel ei vaja rästikuhammustus kohest antidootravi rakendamist. Enamgi veel – antidoot võib ise põhjustada eluohtlikke allergilisi reaktsioone ning selle manustamine on seetõttu ka haiglates väga kindlatel näidustustel teostatav protseduur.

Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:

  1. Kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada.
  2. Kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama.
  3. Anda väikeste lonksude kaupa juua vett.
  4. Kindlaks teha taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnata selle võimalik allaneelatud kogus!
  5. Helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte.
  6. Jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!
  7. Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. See ei maksa palju ja on õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästvaks vahendiks.
    •  Lapse jaoks võib koju võib varuda 0,25grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti.
    • Täiskasvanu jaoks on orienteeruv vajalik kogus 50g (200 tabletti).
    • NB! Kindlasti ei või anda sellises koguses aktiivsütt kannatanule ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja aktiivsüsi ei aita kõikide mürgistuste puhul.