Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Infoliin on avatud E-T 9.00 – 21.00, K-P ööpäevaringselt nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 7943 794 .

Teise operatoori pilt
vahekoht

Putukahammustused

Kevadeti ja suviti tuleb sageli ette putukahammustusi, mille tagajärjel tekib hammustuskohas punetus, sügelus ja turse.
Eestis ei ole õnneks palju mürgiseid putukaid ning meile reaalset ohtu põhjustavad vaid kiletiivaliste (lad. Hymenoptera) perekonda kuuluvad neli liiki:

  • Apidae (mesilased = honeybees)
  • Bombidae (kimalased = bumblebees)
  • Vespidae (herilased = wasps, yellow jackets, hornets)
  • Formicidae (sipelglased = fire ants)

Nende liikide nõelamised/hammustused võivad põhjustada surmavaks osutuvat ägedat toksilist või allergilist reaktsiooni.

Herilased on vähekarvased, enamasti kollakasmustad. Herilane on võimeline korduvalt nõelama.
Mesilased moodustavad peresid, kuhu kuulub isegi kuni 60 000 isendit. Töömesilased ja mesilasema jäävad talveunne, kuid lesed surevad sügiseti. Nõelamise järgselt mesilane tavaliselt sureb.

Nii herilase kui ka mesilase mürk sisaldab väikesemolekulilisi aineid, mis tekitavad paikset reaktsiooni. Mürk sisaldab ka suuremolekulilisi proteiine, mis võivad põhjustada organismi muutumist tundlikuks mürgi suhtes. Immunoloogiliselt ei ole herilase ja mesilase mürk sarnased.

Mesilase mürgipaun sisaldab ca 140 mikrogrammi (μg) mürgivalke. Peamisteks allergeenideks on fosfolipaas A2, hüaluronidaas, happeline fosfataas ja mellitiin.
Herilase mürgipaunast satub 15 μg mürgivalke.

Kui reisid mujale

Üheks ohtlikumaks kiletiivaliseks peetakse aafrika mesilast (Africanized honeybee, killer bee), kes on levinud mitmetes USA piirkondades. Võrreldes Euroopas levinud mesilastega on nende mürk tugevama toimega, nad moodustavad sagedamini parvesid ning ka kaitsevad oma pesasid innukamalt, rünnates sageli parvedena. Nende nõelamistest tulenev suur suremus on ennekõike siiski põhjustatud nõelamiste suurest arvust, mitte mürgi tugevusest.


Kuidas saab ennast ise putukahammustuste korral aidata:

  • hammustuskoht puhastada desinfitseeriva ainega;
  • paikset valulikkust võib leevendada külma vee või jääga;
  • paikse ärrituse leevendamiseks võib kasutada ka lahjat hormoonsalvi;
  • valu leevendamiseks võib tarvitada valuvaigisteid;
  • mesilase nõel tuleks eemaldada võimalikult kiiresti (mõne sekundiga) ja ettevaatlikult, kuna sinna kinnituv mürgipaun on sageli veel tühjenemata (tavaliselt tühjeneb 30 sekundi jooksul). Kõige parem on eemaldada mürginõela kaapides ettevaatlikult nõelamise kohta metallist vahendiga (sile juukseklamber, nuga, võti) naha pealt. Tuleb vältida pigistamist, kuna see soodustab mürgi levimist.

Näidustused haiglasse pöördumiseks:

  • on tekkinud süsteemsed sümptomid (iiveldus, turse, hingamisraskused);
  • kui hammustuskoht on pea piirkonnas ja turse suureneb kiiresti;
  • mitu hammustuskohta;
  • tegemist on allergilise isikuga.