Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Avatud helistamiseks ööpäevaringselt elanikkonnale ja tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 626 93 90

Teise operatoori pilt
vahekoht

Rästikuhammustus

Meil levinud mürgised liigid

Rästik (lad. Vipera berus) on meie ainuke mürkmadu. Tegemist on suhteliselt ara loomaga, kes enamasti inimese lähenedes põgeneb. Ka vastsündinud rästikud on võimelised hammustama ning mürki eritama. Rästik võib hammustada ka vees olles. Sel juhul salvab ta ohvrit peamiselt peast, kaelast või kätest. Rästikuhammustusi tuleb ette ennekõike aprillist septembrini. Nt. Rootsis on aastas peamiselt 150-200 rästikuhammustuse juhtumit, Eestis jääb Haigekassa andmetel maohammustuste arv aastas alla saja.

Hammustusjälg on harva tüüpiline. Täiskasvanud rästiku hammaste vahe on 3-4 mm. Võib jääda ka kolm jälge (kui parasjagu toimub hammaste vahetumine).
Kõiki madude hammustusi tuleks pidada ohtlikeks. Sageli on sündmuskohal madu raske identifitseerida ning võib juhtuda et aetakse segamini mürgised ja mittemürgised isendid. Sageli ei põhjusta mürgiste madude hammustused haigust, kuna alati ei pruugi hammustus olla efektiivne – madu võib oma mürgihammastega ka vaid nahka marrastada.

Rootsi Mürgistusteabekeskuse poolt läbi viidud uurimus 231 rästikuhammustusega patsiendi kohta näitas, et ilma igasuguste sümptomiteta oli haiglasse toodud kannatanutest 11%, kergeid kaebusi esines 47%, keskmise raskusastmega 29%-l ning tõsised terviskaebused olid peale rästiku salvamist vaid 13% kannatanutest (Karlson-Stiber jt 2006).

Rästikuhammustuste vältimine

Enamasti õnnestub maohammustusi vältida järgides järgmisi lihtsaid reegleid:

  • Ära puutu roomajaid.
  • Rästikutega asustatud piirkondades kanna sobivat riietust (riideid ja jalanõusid).
  • Ära pista kunagi oma kätt seest õõnsate puutüvede ja paksu rohu sisse enne eelnevalt veendumata selle ohutuses.
  • Üle maas lamavate puutüvede astudes uuri hoolikalt ümbrust.
  • Katsu hoida oma eluaseme ümbrus hiirtest ja rottidest puhtana, kuna need meelitavad ligi roomajaid.
  • Katsu hoida oma eluaseme ümbruses muru lühikeseks lõigatuna.

Esmaabi sündmuskohal:

Levinuimateks sümptomiteks peale rästikuhammustust on turse, nahavärvuse muutus, seedehäired ja vererõhu langus.

  • Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada. Säilita ise rahu.
  • Muuda hammustuskoht liikumatuks.

    • Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ega mürki välja imeda, ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut.
    • Ära anna kannatanule süüa ega juua, kuna hingamisraskused võivad tekkida äkki.

  • Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Ära lase kannatanul liikuda.
  • Helista alati Mürgistusteabekeskusesse 16662 või Häirekeskusesse numbril 112.
  • Viimaste uuringute kohaselt ei vähenda glükokortikosteroidide sündmuskohal (p.o) ega ka haiglas (i/v) manustamine tekkivate mürgistussümptomite raskust. Mitte kõik kannatanud ei vaja raviks vastumürgi manustamist. Veelgi enam - vastumürk ise võib põhjustada eluohtliku allergilise seisundi.

Kui rästik hammustab imetavat ema, soovitatakse teha imetamises paus umbes ööpäevaks, kuna bradükiniinid jt. mürgised ained erituvad rinnapiima. Kui emal ei ole ööpäeva möödudes tekkinud süsteemseid sümptomeid, võib imetamist jätkata.

Mida panna tähele 2-4 ööpäeva möödudes:

sel ajal hakkavad vigastatud kapillaarmembraanid paranema ning veresoonte läbilaskvus taas vähenema. Tursevedelik (kannatanu kaal võib tursete ajal tõusta isegi kuni 50%) hakkab kiiresti lümfisoonte kaudu vereringesse imenduma ning on oht kopsuturse tekkeks. Selles faasis tuleb hoolega jälgida vedeliku tasakaalu organismis.

Hilissümptomitena võib kannatanul esineda lihasjäikust ja tundehäireid (võivad kesta nädalaid). Turse ja nahavärvi tumenemine võivad olla märgatavad veel mitmeid kuid.

 

Viide:
Karlson-Stiber, C, jt (2006) A Nationwide Study of Vipera Berus Bites During One Year—Epidemiology and Morbidity of 231 Cases (Rootsi MTK), Clinical Toxicology, 44 (1): 25 - 30

Rästikuhammustus: hirmul on suured silmad. Maaleht 5. juuli 2013