Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Infoliin on avatud E-T 9.00 – 21.00, K-P ööpäevaringselt nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 626 93 90

Teise operatoori pilt
vahekoht

Taimekaitsevahenditest tingitud mürgistused

Taimekaitsevahendid on  insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid.

Taimekaitseahendid võiva olla püretroidide, karbamaatide, fosfororgaaniliste ühendite, anorgaanilisel, amiidide, fenoksüfütohormoonide, dinitroaniliini derivaatide, uurea, bensimiidasoolide, halogeenitud ühendite baasil loodud kemikaalid.

Tooted võivad sisaldada lisaks ka vaske, väävlit, alumiiniumfosfiidi, magneesiumfosfiidi, raudfosfaati, kaltsiumkarbiidi, salveid, lavendlit, soolikarohtu.

Eestis turustamiseks ning kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite nimekiri muutub pidevalt. Sellesse lisandub uusi taimekaitsevahendeid ja sealt kustutatakse olemasolevaid. Samuti võivad muutuda taimekaitsevahendi või kasvuregulaatori kasutustingimused.

Täpsem info leitav Põllumajandusameti kodulehelt

Kui õnnetus on juba juhtunud, vaata Esmaabi

  1. Allaneelamisel suu kohe loputada, mitte ajada kannatanut oksendama!Anda kannatanule väikeste lonksude kaupa juua vett.

    Sissehingamisel lahkuda saastunud piirkonnast. Ühekordse eksponeerumise korral piisab eelnevalt tervele inimesele saastunud naha pesemisest vee ja seebiga ning värskest õhust ja puhkerežiimist.

    Mürgi silma sattumisel loputada silmi voolava veega vähemalt 15 minutit, söövitatvate toodete puhul minimaalselt 30 minutit.

    Ettevaatlik peab olema inimene, kes põeb eelnevalt mõnda kroonilist haigust, samuti lapsed ja vanurid!

  2. Teha kindlaks toote täpse nimetus ja hinnata selle organismi sattunud kogust!
  3. Helistada mürgistusinfoliinile 16662 tootepõhiste täpsemate tegevusjuhiste saamiseks.
  4. Jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!


NB!  Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi.

Mida peaks teadma, kui kodu vahetus läheduses asub haritav põld

Taimekaitsevahendite kasutamist reguleerib Eestis taimekaitseseadus (§ 78) ja Põllumanadusministri 29. novembri 2011. a määrus nr 90 "Taimekaitsevahendi kasutamise ja hoiukoha täpsemad nõuded1" (edaspidi määrus). Nimetatud õigusaktid ei sätesta töödeldava ala läheduses elavate inimeste teavitamise kohustust. Teavitamise kohustus on sätestatud vaid mesilate (mesilaste) kaitseks määruse § 4 lõikes 7: "Kui isik on teavitanud taimekaitsevahendi kasutajat oma mesila olemasolust, teavitab taimekaitsevahendi kasutaja kavandatavast taimekaitsetööst vähemalt 48 tundi enne taimekaitsevahendiga pritsimise alustamist seda isikut, kelle mesipuud asuvad kuni kahe kilomeetri kaugusel põllust, kus taimekaitsevahendit kavatsetakse kasutada."

Määruse § 4 lg 5 sätestab nõuded põldude lähedal asuvate inimeste kaitseks. Selle kohaselt: "Taimekaitsevahendit on keelatud pritsida, kui tuule kiirus on üle 4 m/s, välja arvatud juhul, kui taimekaitseseadme kasutusjuhendis toodud tehniliste andmete kohaselt lubatakse taimekaitsevahendit kasutada suurema tuule kiiruse puhul. Pritsimisel arvestatakse tuule suunda lähedal asuvate ehitiste ning aia-, põllu- ja metsakultuuride suhtes, et hoida ära nende võimalik saastumine taimekaitsevahendiga."

Lisaks juhime tähelepanu, et Põllumanadusministri 20. aprilli 2016. a määrus nr 49 "Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded1" § 3 lg 3 kohaselt on töötava seadme läheduses keelatud viibida kõrvalisel isikul.

Kui taimekaitsetööde teostamisel on rikutud eelnimetatud taimekaitsevahendite kasutamise nõudeid, tuleks pöörduda Põllumajandusameti maakonnainspektori või taimekaitse osakonna poole. Taimekaitse valdkonna inspektorite kontaktandmed on avaldatud Põllumajandusameti kodulehel.

 

Samal teemal meedias: Roy Strider: mürk ei tapa ainult mesilast, see rikub ka inimese tervist!