Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Infoliin on avatud E 9.00 – 21.00, T-P ööpäevaringselt nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 7943 794 .

Teise operatoori pilt
vahekoht

JOODITABLETID JA JAAPANI ÕNNETUS

25. märts 2011

Jaapani tuumajaama õnnetusest alates on inimesed tundnud muret võimaliku kiirgussaaste pärast ja selle mõjust inimese tervisele. Mürgistusteabekeskusesse helistavad inimesed küsimusega – kuidas joodi tarvitada ja kui palju on palju? Mürgistusteabekeskus ei ole pädev hindama radiatsioonisaaste võimalikkust riigis, küll aga omame informatsiooni   jooditablettide toime, kõrvaltoimete ning üleannustamisest tingitud ohtude kohta

Radiatsiooni käigus puutub inimene  radioaktiivse joodiga kokku eelkõige õhu kaudu. Sissehingamisel imendub radioaktiivne jood ning salvestub kilpnäärmesse. Küllastades kilpnäärme koe stabiilse joodiga välditakse radioaktiivse joodi akumuleerumine kilpnäärmesse. Muude kiirgusest põhjustatud tüsistuste eest joodi lisamanustamine ei kaitse. Profülaktilist joodi manustamist tuleks kaaluda vaid radioaktiivse joodi saaste reaalse ohu korral. Saastunud toidu ja vee manustamise korral tuleks eelistada piiranguid saastunud toidu leviku ning tarvitamise osas.

Kuna stabiilne jood püsib kilpnäärmes 48-72h, siis reeglina ei ole korduva profülaktilise annuse manustamine vajalik. Kindlasti ei ole kordusprofülaktika vajalik, kui inimesed evakueeritakse radiatsiooni piirkonnast. Kui elanikud jäävad radiatsiooni piirkonda või radiatsioon püsib ning evakuatsioon ei ole võimalik, on soovitav teha kordusprofülaktikat 24h möödudes  esimese joodiannuse manustamisest ühekordselt ning reeglina  esimese doosiga võrdväärses koguses.


Tänasel hetkel ei ole käsimüügis Ravimiameti poolt  registreeritud jooditablette. Kaaliumjodiid on saadaval eriloaga ehk on Ravimiameti poolt sisseveoks ja kasutamiseks lubatud müügiloata ravimite nimekirjas (http://www.ravimiamet.ee/20695). Jood on Eestis kättesaadav tänasel hetkel vaid 5% jooditinktuurina välispidiseks kasutamiseks, mis allaneelatuna põhjustab seedetrakti söövitusi ega ole sel moel kasutatav.

Samuti pole kasu erinevate vetikapreparaatide ja joodi sisaldavate multivitamiinide kokkuostmisest ning kiirgusõnnetuse korral korral õige annuse saamiseks nende suuremas koguses sissesöömisest, kuna antud preparaadid sisaldavad joodi vaid väga väikeses koguses. Multivitamiinid ja loodustooted on siiski kindlalt mõeldud tarvitamiseks vaid pakendil märgitud annustes ning nende suuremas koguses manustamine võib põhjustada tervisehäireid.

Joodimürgistusi on maailmas suhteliselt vähe kirjeldatud ja seega peetakse ainet inimeste poolt suhteliselt hästi talutavaks. Ent probleeme tekitab joodi sage ning aja kulgedes aina sagedasem allergiat tekitav efekt. Joodi tarvitamise ohud, kõrvaltoimed:

·         joodist tingitud hüpertüreoidism

·         joodist tingitud  hüpotüreoidism

·        seedetrakti ärritusnähud: iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu, metallimaitse suus.

·         allergilised reaktsioonid: angioödeem, tahhüpnoe, nahalööve.

1986. aastal toimunud Tšernobõli õnnetuses kasutati kaaliumjodiidi tablette nii Poolas kui Tšernobõlis ning antud ravi tulemuste järgi hinnati kaaliumjodiidi tabletid turvalisteks radiatsiooniõnnetuste korral kasutamiseks. Ent väikesel arvul inimestel põhjustas ravi nahalööbeid ja seedehäireid, oksendamist. Samas tuleb rõhutada, et sama protsess, mis kaitseb inimese organismi radioaktiivse joodi ladestumise eest, võib põhjustada kaaliumjodiidi pikaajalisel tarvitamisel kilpnäärmefunktsiooni häireid .

Tähelepanu tuleks juhtida erinevates joodipreparaatides leiduvale K+  sisaldusele, mis  võib väga tõenäoliselt põhjustada tõsiseid mürgistustusi. On teada, et üks 130mg kaaliumjodiidi tablett sisaldab 4mmol K+. Kaalium annuses  2-2,5 mmol/kg  võib põhjustada normaalse neerufunktsiooniga isikul hüperkaleemiat. Ehkki soovitatavad profülaktilised kaaliumjodiidi annused ei tohiks avaldada olulist mõju vereplasma kaaliumi kontsentratsioonile tuleks siiski  ettevaatlik olla langenud neerufunktsiooniga inimestel. Kaaliumjodiid imendub läbi erinevate inimorganismis olevate barjääride mõjutades raseduse ajal loodet ning rinnaga toitmisel imikut. Võimalikud tüsistused on lapse kilpnäärme suurenemine, hüpotüreoidism ja kretinism. Liigses koguses rinnapiimaga imiku organismi sattuv jood võib põhjustada imikul nahalööbeid ja võib pärssida tema kilpnäärme normaalset arengut.

Kasutatud kirjandus:

1.      American Thyroid Association. Questions and answers about potassium iodide (KI). Kättesaadav: http://www.thyroid.org/professionals/publications/statements/ki/02_04_09_ki_qa.html  (loetud 24.03.11)

2.      “Medical Effectiveness of Iodine Prophylaxis in a Nuclear Reactor Emergency Situation and Overview of European Practices“ Report to the EC DG for Transport & Energy RISKAUDIT Report No. 1337 January 2010

3.      „Poisoning and Drug Overdose“ Kent R. Olson 2008

4.      POISINDEX® Managements. MICROMEDEX, ThomsonReuters Healthcare. www.thomsonhc.com/hcs/librarian