Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Infoliin on avatud E-T 9.00 – 21.00, K-P ööpäevaringselt nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 626 93 90

Teise operatoori pilt
vahekoht

Mürgistusteabekeskuse küsitluse tulemused

2.-4. septembrini 2008 viis küsitlusfirma Norstat läbi Mürgistusteabekeskuse omnibuss-uuringu. Küsitluse valim oli 250 inimest, neist eesti keeles vastajaid 186, vene keeles vastajaid 64. Naiste ja meeste osakaal valimis oli 118 meest ja 132 naist.

Küsimusele, kas teie perekonnas või lähedaste tuttavate seas on ette tulnud mürgistusjuhtumeid, vastas jaatavalt 16% vastanutest. Valikvastusteks olid ette antud alkohol, narkootilised ained, kodukeemia, taimed või seened ja ravimid.

Küsimusele ei osanud vastata 84% vastanutest. Ootuspäraselt oli kõige enam välja toodud alkoholimürgistust, kuid 6,4% on väga väike arv, mille taga võib olla nii asjaolu, et alkoholimürgistust ei tunta ära (nt peetakse mürgistuseks ainult haiglasse sattumist), häbenetakse seda enda kohta tunnistada või ei jagata sellist kogemust ka lähikonnas. Tähelepanuväärselt ei toonud ükski vastaja välja ette tulnud narkootilise aine mürgistust.

Vastused: kõik vastajad kokku, eestikeelsed, venekeelsed, mehed ja naised. Erisusi gruppide vahel ei ole vastajate vähesuse tõttu põhjust pidada usaldusväärseks.

Teine küsimus käsitles tegevust, kui vastaja kahtlustab, et tegemist on mürgistusjuhtumiga. Vastajatele ei antud ette vastusevariante, seega on vastused spontaansed ja osa vastajaid andis rohkem kui ühe vastuse.

Kõige enam, 45,6% vastajatest kutsub välja kiirabi, 25,6% pöördub arsti poole, 24,8% peab vajalikuks palju joomist, 14,8% oksendamist, 6% maoloputust ja 5,2% ravimite andmist. Küsimusele ei osanud vastata 7% küsitletutest.

Üsna võrdselt eelistasid kiirabi kutsumist nii eesti- kui ka venekeelsed, mehed ja naised. Arsti poole pöördumist tõid eestikeelsed vastajad välja rohkem kui venekeelsed (vastavalt 27,4% ja 20,3%) ning seda eelistasid mehed rohkem kui naised (vastavalt 31,4% ja 20,5%).

Kõige suuremad erisused torkasid silma palju joomist vajalikuks pidanud vastajate osas: venekeelseted vastajad tõid seda vastust oluliselt sagedamini välja kui eestikeelsed (vastavalt 37,5% ja 20,4%), naised tõid palju joomise vajadust esile kaks korda sagedamini kui mehed (naised 33,3%, mehed 15,3%).

Oksendamise meetmena väljatoomise puhul eristusid mehed ja naised, naised pidasid seda oluliselt vajalikumaks (naised 19,7%, mehed 9,3%)
Nende hulgas, kes küsimusele midagi vastata ei osanud, oli oluliselt rohkem mehi (mehi 13,6%, naisi 1,5%).

Küsimusele, milliseid mürgiseid aineid vastaja majapidamises leidub, ei osanud vastata 13,2%. 13,6% vastajatest arvas, et nende koduses majapidamises midagi mürgist ei leidu.

Sagedamini ei osanud mürgiseid aineid majapidamises tuvastada venekeelsed vastajad (venekeelsed 17,2%, eestikeelsed 11,8%) ja mehed (mehed 19,5%, naised 7,6%). Samasugust tendentsi on näha vastajate hulgas, kes arvab, et nende majapidamises mürgiseid aineid ei leidu: venekeelsed 18,8%, eestikeelsed 11,8%; mehed 16,1%, naised 11,4%.

Küsimus oli ilma etteantud valikutega, erinevaid vastusevariante 250 vastaja peale tuli kokku 16: kodukeemia, ravimid, mürgid, puhastusvahendid, pesuvahendid, kemikaalid, lahustid, värvid, alkohol, lakid, bensiin, igasuguseid mürgiseid aineid, termomeeter, lahustid, äädikas, väetised.

Ootuspäraselt toodi kõige sagedamini esile kodukeemiat, 53,6%. Selle vastuse puhul oli eristumist näha meeste ja naiste vahel – naised pidasid kodukeemiat mürgisemaks kui mehed (naised 62,1%, mehed 44,1%).

Ülejäänud spontaanselt nimetatud vastuste puhul on valimid nii väikesed, et erisuste väljatoomine ei ole usaldusväärne.

Viimane küsimus oli valikvastustega, kas vastajal leidub majapidamises loetelus toodud aineid: ravimeid, torupuhastusvahendeid, katlakivieemaldajat, WC ja vannitoa puhastamise vahendeid, klaasipuhastusvahendeid, plekieemaldus- ja puhastusvahendeid, väetisi, putukatõrjevahendeid, rotimürki, süütevedelikku.

Etteantud loetelu puhul leidis ainult 1 vastaja, et selliseid aineid koduses majapidamises ei leidu. Siin tuleb välja oluline erisus eelmise küsimusega, kus tervelt 13,6% vastajatest arvas, et neil kodus mürgiseid aineid ei leidu ning 13,2% ei teadnud, kas neil on midagi mürgist kodus või ei.

Valikvastustena etteantud aineid leidus rohkemal või vähemal määral peaaegu kõigil vastajatel (keskmiselt 5,7 ainet vastaja kohta). Selle küsimuse puhul hakkab silma, et erisused eesti- ja venekeelsete ning meeste ja naiste puhul ei olnud märkimisväärsed.

Kõige enam leidus vastajatel kodus ravimeid (97,2%), WC ja vannioa puhastamise vahendeid (91,6%), klaasipuhastusvahendeid (82,4%). Enam-vähem võrdselt leidub inimestel kodus torupuhastusvahendeid (65,2%), plekieemaldus- ja puhastusvahendeid (62,4%) ja katlakivieemaldajat (61,2%). Umbes kolmandikul vastajatest leidub kodus putukatõrjevahendeid (37,2%), väetisi (33,2%) ja süütevedelikku (26%). Ka rotimürki leidub kodus tervelt 16% vastajatest.