Esimese operatoori pilt
Mürgistusteabekeskuse logo

Infoliin on avatud ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele.
Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.

Välisriigist helistades (+372 ) 7943 794 .

Teise operatoori pilt

Uudised

Terviseamet hoiatab: ettevaatust kevadiste taimede söömisel!

Kevade saabudes puhkevad õide ning hakkavad rohetama paljud taimed, mille värvikirevad lehed ja õisikud on atraktiivsed ning mille puhul inimesed neid tervise parandamise tuhinas söögiks korjama tõttavad.

 „Meil elab siin unikaalne rahvas – nagu midagi nina mullast välja pistab, siis see üles korjatakse ja blenderisse pannakse. Meie Euroopa kolleegidel selliste mürgistuste tüübiga eriti kogemust pole,“ ütles Mared Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. „Tahame inimestele meelde tuletada, et mitte kõik taimed ei ole ohutud ja tasub kodus eelnevalt uurida, kas teadmised enne korjele minekut  on ikka piisavad. Näiteks – kas te oskate teha vahet sügislillel, karulaugul ja piibelehel?“

Kuigi enamasti ei ole  Eestis mürgise taime maitsmine ja paari-kolme mürgise marja söömine tervisele ohtlik, võivad paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks. Näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi suurte lehtede söömisest. Tänu efektiivsele teavitustööle pole taolisi õnnetusi enam mõnda aega olnud, kuid tervisekahjustusi täiskasvanutel esineb jätkuvalt. Rabarberi lehe terviseohtlikkus tuleneb selles sisalduvast antrakinoonist. Lisaks põhjustab rabarberi lehe (ning ka puitunud varte) söömine tervisekahjustusi  taimes sisalduva oksaalhappe tõttu. Samal moel võivad suures koguses sööduna tervisele ohtu põhjustada ka hapuoblikad ja jänesekapsas.  

Ettevaatlik tasub olla aga ülaste korjamisel, mille puhul võib taimemahl nahka tugevalt ärritada. Ülase närimine või väikese koguse maitsmine põhjustab aga põletavat tunnet suus, neelus, vahel ka haavandeid, kõhuvalu. Siiski tuleb mainida, et sageli infoliinil 16662 lapsevanematele muret valmistanud maikelluke ehk piibeleht ja märtsikelluke nahaga kokkupuutel mürgistust ei põhjusta.

Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:

  • kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada;
  • kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama;
  • taime, marja (aga ka kemikaali) alla neelanule anda väikeste lonksude kaupa juua vett;
  • teha kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnata selle võimalik allaneelatud kogus!
  • helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte;
  • jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!
  • igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. See ei maksa palju ja on õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästvaks vahendiks.  Lapse jaoks võib koju võib varuda 0,25 grammiseid tablette arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Täiskasvanu jaoks on orienteeruv vajalik kogus 50g söepulbrit või 200 tabletti. NB! Kindlasti ei või anda sellises koguses aktiivsütt kannatanule ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja aktiivsüsi ei aita kõikide mürgistuste puhul.

Mürgistusinfoliinile 16662 saab helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne.

Mürgistusennetuse nädal: Eestis on viimastel aastatel äädikamürgistuse saanud ligi 300 inimest, igal aastal lisandub ligi 30 juhtu

Mürgistusteabe infoliinile 16662 saabub aastas kümneid äädikamürgistusi puudutavaid kõnesid seoses tervisekaebustega äädika aurude sisse hingamisest, valesti lahjendamisest, valesse pudelisse valamisest, ekslikust joomisest või ka veekeedu- või kohvimasinatega katlakivi eemaldamise ajal tehtud joogi joomisest.

«Näiteks seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale, kuid aetakse siis muu joogiga segamini ja võetakse kogemata lonks,» ütles Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht. Samas ei juhtu seda Oderi kinnitusel ainult sügisel, vaid ka jõulude ja jaanide ajal, kui on suuremad söögitegemised.

Äädika joomine on põhjustanud tõsiseid söövitusi nii lastel kui ka täiskasvanutel. „Meie andmebaasis on info ligi 300 taolise juhtumi kohta,“ ütles Oder.

Äädika kogemata joomise puhul peab esmalt suu loputama ja siis alustama väikeste lonksudega klaasi vee joomist. Kui suus on põletusest laike (eredamad või kahvatumad laigud suus), tasub minna haiglasse ja lasta arstidel end üle vaadata.

Samuti tuleb lähema kolme tunni jooksul jälgida, kas kannatanu saab neelata ning jälgida süljevoolust (suureneb söövituskahjustuste korral). Kaasneda võib mao- ja rinnakutagune valu.

Äädika kasutamisest tulenevaid õnnetusi saab kõige tulemuslikumalt ennetada, kui inimesed soetavad üksnes turvakorgiga varustatud äädikapudeleid. Lisaks on oluline, et pudeleid hoitakse sarnaselt teiste kodus kasutatavate kemikaalidega vähemalt 1,5m kõrgusel olevates lukustatud kappides. Kindlasti on oluline kasutusele võtta ka erinevad hoiatusmeetmed (erimärgistus, hoiatused masinatel vm), kui kodumasinate katlakivi eemaldamiseks, koristamisel kasutatakse söövitavaid kemikaale, sh äädikat.

Lisaks on Maaeluministeerium koostöös Terviseameti, Sotsiaalministeeriumi, Veterinaar- ja Toiduameti, jaekaubandusega tegelevate ettevõtete ja tootjatega välja töötanud 30% äädikhappe pakendi märgistuse hea tava juhendi, mida tootjad peaksid järgima, et maandada võimalikke riske toodete ohutuks kasutamiseks. Rohkem infot hea tava juhendi kohta leiab Maablogist.

Laste puhul ei piisa sageli õnnetuse ärahoidmiseks üksnes pudelite silme alt ära panemisest, kuna uus ja huvitav pakub tõenäoliselt ka huvi. Kindlasti on vajalik järeltulijatele ka lihtsas keeles selgitada äädikapudelist tulenevaid ohte, vajadusel korduvalt.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).

Mürgistusennetuse nädal: aktiivsüsi mõjub vaid õigetes kogustes

Aktiivsüsi on küll olemas pea igas koduapteegis, kuid mitte sellises koguses, mis aitaks mürgistuse korral.

„Aktiivsüsi on reeglina olemas igas kodus, sest teatakse, et see aitab kõhuhädade ja mürgistuste vastu, kuid inimesed peavad piisavaks koguseks paari tabletti. Tegelikult tuleks lapsevanematel mürgistusjuhtude tarvis kodus hoida aktiivsöe tablette arvestusega, et  10 kilo kaaluva lapse korral on õigeks annuseks 40 tabletti ehk 10 g,“ selgitas Mare Oder, terviseameti mürgistusteabekeskuse juht.

Mürgistuste korral on aktiivsöe ülesandeks siduda suukaudselt manustatud mürgiseid aineid ja takistada nende imendumist. Siiski tuleb silmas pidada, et ehkki aktiivsüsi aitab paljude mürgistuste puhul, ei mõju ta absoluutselt kõikide mürgistuste korral. Lisaks tuleb arvestada, et aktiivsüsi nagu iga teinegi ravim, omab kõrvaltoimeid ning kasutamiseks on ka vastunäidustused.  Seega on aktiivsöe neelamine alati väga hästi kalkuleeritud tegevus ning seda ei tohiks teha ilma olulise vajaduseta, sh mittemürgiste ainete neelamisel või igaks juhuks. Ent olukordades, kus aktiivsüsi on vajalik, tuleb seda manustada võimalikult kiiresti, soovitatavalt esimese 30 minuti kuni 1 tunni jooksul aktiivsöega seonduva mürgi neelamisest.

„Kahjuks on sagedased juhtumid, kus lapsed on saanud kätte vanemate või vanavanemate ravimid ja need sisse võtnud. Sellisel juhul piisaks esmaaabiks aktiivsöe andmisest, kui reeglina on kodus vaid mõni tablett ja nii tulebki pöörduda hoopis kiirabisse. Meil on olnud ka juhuseid, kus väike patisent tuli Saaremaalt  kiirkorras mandrile tuua. Piisav kogus aktiivsütt ravimikapis aitaks seda kõike vältida,“ ütles Oder.

Aktiivsöe tablettide orienteeruvad kogused:

  • Apteekides on müügil peamiselt 250 mg-sed aktiivsöe tabletid, mis tuleb purustada.
  • Täiskasvanu annus on orienteeruvalt 50 g = 200 tabletti 10-kilose lapse annus on 10 g = 40 tabletti

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).

Lisainfo: www.16662.ee 

Terviseamet: 18.-24. märtsil tähistatakse mürgistusennetuse nädalat

Järgmisel nädalal tähistatakse rahvusvahelist mürgistusennetuse nädalat, mille fookuses on seekord aktiivsöe õige kasutamine ning  äädika ja patareide ohutus.

„Nädala eesmärgiks on teavitada inimesi igapäevastest mürgistusohtudest ning anda soovitusi, kuidas neid vältida.  Seekord keskendume kolmele teemale, mille puhul näeme, et vaja on inimesi pisut juurde harida,“ ütles terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. „Kindlasti soovime ka meenutada, et meil tegutseb ööpäevaringne infoliin 16662, kust saab alati abi küsida, kui  kahtlustatakse mürgistusjuhtumi.“  

Mare Oderi sõnul võib mürgistusinfoliinile 16662 helistada mistahes ägedas faasis oleva mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Mürgistuste allikaks võib olla nii kodukeemia, taimekaitsevahendid ja väetised, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, kosmeetika ja loodustooted, ravimid, narkootilised ained, seened, taimed, marjad, mürgiste loomade hammustused, mürkgaasid, alkohol või reisidel tekkinud mürgistused.

Ligikaudu 90 protsenti mürgistustest juhtub kodus. Parimateks ennetusmeetmeteks kaitse on nii laste varajane harimine kui kemikaalide ja ravimite paigutamine lukustatavatesse kappidesse. Sellised tegevused on ühtviisi olulised nii lastega peredes kui ka eakate inimeste kodudes.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on  avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).

Mürgistusteabekeskuse missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase info kättesaadavuse edendamine.

Lisainfo: www.16662.ee 

Terviseamet: suurimad ohud tervishoius on ulatuslik mürgistus ja epideemia

Tervishoidu puudutavate kriisiolukordade lahendamist juhtiva terviseameti avaldatud tervishoiusündmuste riskianalüüsi kohaselt on Eesti jaoks kaks kõige suuremat ohtu ulatuslik mürgistus ja nakkushaiguste epideemia.

Riskianalüüsi kohaselt võib ulatusliku mürgistuse tekitada näiteks mõni ebaseaduslik või seaduslik kontrollimata toode nagu salaalkohol ja -tubakas, narkootikum või kontrollimata toidulisand, mis sisaldab ohtlikus koguses toksilist ainet. Ulatuslikku mürgistust on terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul võimalik ennetada eelkõige ohutuid ja kontrollituid tooteid kasutades.

Epideemia võib Eestis põhjustada aga sissetoodud nakkushaigus. „Tänapäeval on reisimine ja suurte vahemaade läbimine vähese ajaga kujunenud üldiseks normiks. Paraku levivad tänu meie kiirele elutempole kiirelt ka haigused,“ ütles Martin Kadai. Kadai sõnul võib epideemia põhjustajaks olla nii mõni uus kui ka mõni juba tuntud nakkushaigus. Viimase osas on heaks näiteks eelmisel aastal Eestis levinud äge viiruslik nakkushaigus leetrid, mis tuli Eestisse reisilt naasnud inimestelt.

Kokku nakatus 2018. aastal leetritesse kümme inimest, haiguse levik peatati tänu haigetega kontaktis olnud isikute vaktsineerimisele. Üks nakatunu oli muuhulgas kontaktis ka lasteaia lastega, kuid tänu kõrgele vaktsineeritute arvule haigus seal levida ei suutnud. „Tegelikkuses aitabki epideemia leviku vastu kõige paremini vaktsineerimine, sest meie lähiriikides on meil hetkel mittelevivad haigused täiesti olemas.“ Kadai sõnul registreeriti näiteks Ukrainas perioodil 1.07.2017 kuni 30.06.2018 enam kui 23 tuhat, Serbias ligi viis tuhat ja Prantsusmaal enam kui kaks ja pool tuhat leetrijuhtu.

Terviseamet on sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, kelle tegevuse eesmärgiks on tervisliku elu- ja õpikeskkonna kujundamisele suunatud rahvastiku tervise poliitika elluviimine tervishoiu-, tervisekaitse-, kemikaaliohutuse ja meditsiiniseadmete valdkonnas.

Kümme nõuannet, et terviserike pühi ei rikuks

Terviseamet soovitab saabuvate pühade ajal oma lähedaste tervist jälgida ning veenduda selles, et regulaarselt ravimeid tarvitavatel inimestel oleksid tarvilikud ravimid jõulude ja aastavahetuse ajal olemas. Samuti soovitab terviseamet vastutustundlikult tarbida nii alkoholi kui toitu.

Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna kiirabi peaspetsialist Kalev Pahla sõnul on jõulud ja aastavahetus aeg, mil inimesed on kõrgendatud meeleolus ning liiguvad palju ringi. „Kõige selle juures tuleb olla tähelepanelik enda ja oma lähedaste suhtes, et ootamatud terviseprobleemid või õnnetused ei varjutaks rõõmsaid pühi,“ ütles Kalev Pahla, kelle sõnade kohaselt töötavad nii haiglate erakorralise meditsiini osakonnad kui riigi enam kui 100 kiirabibrigaadi pühadest hoolimata tavapärase töökorralduse alusel. Samuti on töökoormuse suurenemise puhul võimalik rakendada kiirabi lisabrigaade.

Kiirabi töö on pühade paiku mõnikord keerulisem, sest terviserike võib tabada inimest ka väljaspool kodust kaugemal, näiteks renditud  maakohas, kus külalisena viibivatel inimestel võib olla raskusi häirekeskusele oma asukoha teatamisega. Seega tuleks endale kindlasti selgeks teha nii asula, küla kui talu nimi. „Kodust välja minnes tuleb veenduda, et kõik vajalikud rohud said ikka kaasa,“ ütles Pahla.

Samuti mõjutab kiirabi ja haiglate erakorralise meditsiini osakondade töökoormust nii erinevate viirushaiguste nagu gripi  levik, pühade ajal juhtunud õnnetused ning sel aastal ka tõsisasi, et perearstikeskused on  pühade ja nendele eelnevate puhkepäevade tõttu viis päeva järjest suletud.

Terviseameti 10 soovitust, et pühad ohutult ja rõõmsalt peetud saaksid:

  • Kui tarvitate regulaarselt ravimeid, veenduge, et pühadeks on kõik vajalikud ravimid olemas. Kui sõidate mitmeks päevaks kodust kaugemale külla, ärge unustage ravimeid kaasa võtta.
  • Kui sõidate seltskonnaga linnast välja pikki pühi või aastavahetust nautima kohta, kus te varem pole viibinud, tehke endale kindlasti selgeks selle asula, küla ja talu nimi, kus plaanite pikemalt peatuda – nii saate vajadusel häirekeskust oma asukohast täpselt teavitada.
  • Ärge sööge üle ning ärge liialdage alkoholiga - vältige korraga rohke rasvase või magusa toidu söömist, jälgige selles osas ka lapsi.
  • Ärge jätke väikelapsi järelevalveta põlevate küünalde ja lahtise tule juurde.
  • Ilutulestiku rakette ja muud pürotehnikat kasutage vastavalt juhistele.
  • Ärge istuge kunagi autosse kui teate või märkate, et autot juhtima asuv isik on alkoholi tarvitanud.
  • Väljas viibides ärge jätke joobnud kaaslast  kunagi omapead. Hoolitsege, et kõik jõuaksid turvaliselt ruumi või peopaika tagasi.
  • Kui vajate enda või lähedase inimese haigestumise korral nõu, helistage perearsti nõuandetelefonile 1220 (vastab 24 tundi ööpäevas).
  • Ootamatult tekkinud terviserikke, trauma või muu kiiret sekkumist vajava  õnnetusjuhtumi korral helistage  hädaabi numbrile 112.
  • Veenduge, et teie kodu on ohutu nii lapsele kui lemmikloomale – lisaks mürgisele jõulu- või ratsuritähele ja koralltomatile võivad lastele ohtu kujutada ka tuletikud, paukherned, patareid, magnetid, valguspulgad ja lumesprei. Mürgistuskahtluse puhul tuleks helistada terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662.

Jõulutaimed ja kaunistused võivad väikelapsele ohtu kujutada

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib lapsevanemate tähelepanu sellele, et pühadeks koju toodud taimed, kaunistused ja pürotehnika võivad väikelaste jaoks ohtu kujutada.

Ehkki detsembris on infoliinile 16662 laste ekslike ravimimürgistuste tõttu helistatud oluliselt vähem, tasub mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul lapsevanematel kriitilise pilguga üle vaadata kogu pühade ehteis olev kodu - lisaks elamisse lisandunud uutele kaunistustele muudab saabuva aja ohtlikuks ka tõsisasi, et pühadeks ettevalmistamise tuhinas kipub lapsevanemate tähelepanu hajuma. „Mitme asjaolu kokku langemisel võibki juhtuda, et pere pisipõnn saab kätte näiteks silmatorkava välimusega jõulu- või ratsuritähe või koralltomati ning otsustab sellest tüki hammustada,“ ütles Mare Oder. Jõulutäht ning ratsuritäht ehk amarüllis on aga taimed, mille mahl võib põhjustada inimesel limaskesta ärritust. Nahale sattunud taime mahl tuleks kindlasti veega maha pesta. Samuti on mürgine koralltomat, mille hammustamise või neelamise korral võib mürgistuse algusele viidata oksendamine ja kõhuvalu.  Ka mõni eksootilisem jõulupuuks soetatud roheline põõsas või puuke võib lapse suhu sattudes tekitada seedehäireid. „Kindlasti tasub täiskasvanutel omale selgeks teha kõik kodus olevad taimed, sest telefoni teel me taime ohtlikkust määrata ei riski,“ ütles Oder.

Lisaks taimedele tasub ettevaatlik olla näiteks tuletikkude, paukherneste, patareide, magnetite, valguspulkade ja lumespreiga. Kui umbes 20 tuletiku pea neelamist, säraküünalde lutsutamist, küünalde, fooliumpaberi või jõuluehete maitsmist ei peeta ohtlikuks, siis patareides leiduv energia võib põhjustada limaskesta põletust juba esimese 2 tunni jooksul. Nööp-patareide põhjustatud tervisekaebused tulenevad peamiselt nende söögitorru kinni jäämisest. Patareisid leidub peale erinevate elektroonikaseadmete ka laulvates ja vilkuvates õnnitluskaartides, lambikestes, vilkuvate kaunistustega peavõrudes ning muudes kaunistustes ja ehetes. Samuti tasub tähelepanu pöörata lastele kingitavate asjade patareide ja magnetite kaitstusele. Seda ka siis, kui kingituse saab pere suurem laps, sest mänguhoos võivad pere väiksemad lapsed patareid või magnetid kogemata alla neetala. Üksiku magneti neelamine pole ohtlik, ent tulenevalt magnetite kokkutõmbumisele läbi soole seinte võib mitme magneti järjestikune sattumine soolestikku põhjustada tervisemuresid.

Ligi pooled mürgistusteabekeskuse infoliini 16662 kõnedest puudutavad kuni 3-aastaste lastega juhtunud õnnetusi, enamik väikelaste mürgistusõnnetusi leiab aset kodus.

Mürgistusteabekeskuse infoliinile saab helistada ööpäevaringselt mistahes äsja juhtunud mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega spetsialistid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.

Mürgised marjad ja taimed ohustavad väikelapsi

Terviseameti mürgistusteabekeskus juhib eriti just lapsevanemate tähelepanu sellele, et nii koduaias kui metsas tohib süüa ainult neid marju, mille ohutuses ja söögikõlbulikkuses ollakse täielikult veendunud.

Ohtlikud taimed

Mürgistusteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on viimase kuu aja jooksul mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 saanud ligi paarkümmend telefonikõnet lapsevanematelt, kelle enamasti kuni kolmeaastane laps sõi vanematega metsas liikudes või mänguväljakul mängides mürgiseid marju. Infoliinile helistati nõu küsimiseks nii näsiniine, kuslapuu, leedri, ussilaka, piibelehe kui paakspuu marjade söömise tõttu. „Kuigi reeglina pole kuni viie marja söömine lapsele ohtlik, tasub kahtlaste loodusandide söömist alati ja täielikult vältida,“ ütles Mare Oder, kelle sõnul tasub ka vaid paari kahtlase marja söömise puhul mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 helistada ning lapse edasist käitumist ja enesetunnet terasemalt jälgida, sest alati ei ole adekvaatselt võimalik määrata toiduks tarbitud loodusandide tegelikku kogust. Samuti võivad isegi paljud ohutuna tuntud taimed valesti tarvitatuna osutuda mürgisteks - näiteks muidu söödava rabarberi puhul on esinenud laste surmajuhtumeid rabarberi lehtede suures koguses söömisest, sest taimes sisalduv oksaalhape tekitab organismis normaalse ainevahetuse häireid. Samal põhjusel võivad tervist ohustada ka väga suures koguses hapuoblikate ja jänesekapsa söömine. 

Tõsisemate mürgistuste allikaks võivad muutuda ka kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavad taimed nagu kuldvihm, sõrmkübarad ja käokingad, mille pilkupüüdvaid õisikuid kipuvad lapsed imema.  Eriti ohtlikud on sellised taimed just seemnete valmimise ajal – mõnel juhul võib juba 2-3 seemet tekitada tõsiseid mürgistuse sümptomeid nagu iiveldus, suurenenud süljevool, südamepekslemine, unisus, peavalu ja teadvusehäired.  Seemnete mürgisuse poolest on eriti ohtlikud näiteks oleander ja riitsinus.

Mürgistusinfoliin 16662

2008. aastal loodud mürgistusteabekeskuse infoliinile saab helistada ööpäevaringselt mistahes ägeda mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Kõne on tavatariifiga ning anonüümne. Infoliinil 16662 töötavad pikaajalise erakorralise meditsiini kogemusega õed ja arstid, kes oskavad mürgistuse puhul leida kiiresti kõige sobivama tegutsemisskeemi.

Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on mõistlik isegi juhul, kui peale mürgise aine neelamist esialgu midagi ei juhtu või mürgi sattumine organismi pole kindel.

Esmaabi ägedate mürgistuste korral:

  • Kui laps on midagi mürgist söönud, tuleb kohe loputada tema suu
  • Anda väikeste lonksude kaupa juua vett
  •  Hoiduge lapse oksendama ajamisest!
  • Tehke kindlaks taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnake selle võimalik allaneelatud kogus
  • Helistage mürgistusinfoliinile 16662 ja uurige, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus võib olla tervisele ohtlik
  • Jälgige täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhised
  •  Varuge koju aktiivsütt, mis võib paljude mürgituste korral olla elupäästvaks vahendiks. Sütt peaks olema 0,25grammiste tablettide puhul arvul, mis võrdub lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks kümnekilose lapse puhul 40 tabletti. Kindlasti ei tohi sellises koguses aktiivsütt anda lapsele ilma spetsialistiga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ja see ei aita absoluutselt kõikide mürgistuste puhul.

Laste hulgas populaarne mänguasi "Lima" võib osutuda tervisele ohtlikuks

Geeljas ja kleepuv lima on mänguasjana viimasel ajal võitnud laste ja teismeliste seas suure populaarsuse, kuid isevalmistatava lima osa põhikoostisainetest ja muud lisatavad keemilised ühendid võivad osutuda tervisele ohtlikuks.

„Kuna internetis leitavad isevalmistatava lima retseptid varieeruvad ja võivad koosneda erinevatest koostisainetest, mis ei ole mõeldud käte vahel mudimiseks ja sellega mängimiseks, siis peab teadma, et mõned lima koostisosad sisaldavad inimesele kahjulikke ja mürgiseid kemikaale“ ütles terviseameti kemikaaliohutuse peaspetsialist Raili Moldov.

Põhikoostisaineteks isetehtud limas on teadaolevalt paberiliim, pesupulber, booraks või boorhape ning värvained ja muud keemilised ühendid, sh eeterlikud õlid, mille kasutusotstarve on algselt muu kui limavalmistamine.

Lima peamiseks koostisaineks olev paberiliim sisaldab säilitusaineid, mis on ise (nt isotiasolinoonid) või võivad eraldada (nt formaldehüüd) naha allergeene. Samuti sisaldavad liimid mitmeid lahusteid (nt metüülatsetaat), mis võivad ärritada hingamisteid või silmi ning olla kesknärvisüsteemi jaoks mürgised. Väiksemate laste puhul lisandub veel oht kasutada lima tegemiseks paberiliimi asemel kogemata mõnda tugevatoimelist kiirliimi.

Limale elastsuse andmiseks lisatakse enamikel juhtudel booraksit boorhappe või selle derivaatide kujul. Seda lisatakse kas pulbrilisel kujul või kasutatakse meditsiiniliseks otstarbeks mõeldud väikeses koguses booriühendeid sisaldavaid lahuseid ja segusid, mis on tegelikult ette nähtud silmade või kontaktläätsede puhastamiseks. Kuna boorhapet või selle derivaate sisaldavad ühendid võivad kahjustada viljakust ja loote arengut (on reproduktiivtoksilised), siis tohib neid tooteid kasutada ainult kindlal eesmärgil. Kindlasti ei tohiks lapsed nendega korduvalt kokku puutuda, eriti seetõttu, et limasse kokku segatavad kogused võivad olla märkimisväärselt suuremad kui eesmärgipäraseks meditsiiniliseks kasutamiseks soovitatud ja toime tekkeks vajalikud kogused on.

Lima koostises kasutatavate pesu- ja puhastusvahendite suurte kogustega korduv kokkupuude pikema aja jooksul võib tekitada kontaktdermatiiti, kuna enamik seda laadi toodetest sisaldavad allergeenseid või ärritavaid aineid. Pesu- ja puhastusvahendid ei ole mõeldud pikemaajaliseks, korduvaks ja ulatuslikuks kokkupuuteks nahaga.

Euroopa Mürgistusteabekeskustest laekunud info põhjal on seoses limaga juba antud teada naha- ja küüneprobleemidest (sh põletused, punetus, ekseem või sügelemine).

„Kemikaale peab kasutama alati ettenähtud kasutuseesmärgil. Eelpool loetletud riske arvestades tuleks lima käsitsemisel kasutada kaitsemeetmeid. Turvalisem on kasutada kauplustes kättesaadavaid spetsiaalseid lima valmistamise komplekte, kuhu on lisatud info ettevaatusabinõude ja võimalike ohtude kohta. Kindlasti tuleb järgida lima valmistamisel ja kasutamisel kasutusjuhendit,“ toonitas Raili Moldov.

Kui märkate, et nahale tekib ärritus, söövitus või villid või esineb kipitustunnet silmades ja mistahes teiste mürgistusega seotud terviseprobleemide korral helistage mürgistusteabekeskuse numbril 16662 või pöörduge arsti poole.

Purunenud kraadiklaasi elavhõbedaaurud on tervisele ohtlikud

Sel aastal on terviseameti mürgistusteabe infoliinile 16 662 korduvalt helistatud seoses tervisele ohtlikku elavhõbedat sisaldavate kraadiklaaside purunemisega.

Kuigi elavhõbedat sisaldavaid kraadiklaase enam ei müüda, kasutavad inimesed külmetushaiguste hooajal kehatemperatuuri kontrollimiseks ka kunagi soetatud kuni 2 grammi elavhõbedat sisaldavaid termomeetreid.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Ruth Kastanje sõnul valmistab helistajatele enim muret see, kuidas käidelda katkisest termomeetrist põrandale välja valgunud metallilist elavhõbedat. „Mürgistuse teket saab vältida ruumi õhutamise, elavhõbeda kokku korjamise ning selle sulgemisega kinnisesse purki, pudelisse või kindlalt suletavasse grip-kotti,“ ütles Kastanje. Tõsisemat mürgistust põhjustavad elavhõbedaaurud, mis imenduvad hingamisteedest, mistõttu tuleks vältida lahtise elavhõbeda ruumidesse seisma jäämist, eriti selle sattumist sooja keskkonda. 

Põrandal olev elavhõbe hakkab õhuga kokkupuutel aurustuma ning võib väikeses soojas ning ventilatsioonita ruumis saavutada toksilise kontsentratsiooni. Seetõttu tuleks elavhõbeda aurustumise takistamiseks välja lülitada põrandaküte ega lubada lapsi purunenud elavhõbedaga saastunud tuppa. Sisse tuleks lülitada ka ventilatsioon või avada aknad.

Kindlasti tuleb hoiduda elavhõbeda kokku korjamisest tolmuimejaga, sest nii pihustub  aurustunud elavhõbe tolmuimejasse ja kandub sealt pikema aja jooksul väljalaskeava kaudu ruumiõhku laiali. Elavhõbeda aur on õhust raskem ning seetõttu on lapsed võrreldes täiskasvanutega kaitsetumas olukorras, kuna nende hingamistsoon asetseb maapinnale lähemal.  

Allaneelamisel on termomeetris sisalduv elavhõbe suhteliselt ohutu – kogusest imendub vaid 0,01%, mis tervisekahjustust ei põhjusta. Imendumist võib suurendada soolekäärudesse pidama jäämine. Kui on kahtlus, et laps on kogu termomeetris sisalduva elavhõbeda alla neelanud, tuleks olukorra hindamiseks teha röntgenpilt.

Kui inimene pole kindel purunenud termomeetri tüübis, on abiks teadmine, et elavhõbe moodustab alati veeremisvõimelised kuulikesed, galistanist tekib pinnale metallivärvi plekk.

Praegu apteekides müüdavad keskkonnasõbralikud geratherm-termomeetrid sisaldavad galinsta-nimelist metallisegu, mis koosneb galliumist, indiumist ja tinast. Sellises koguses on termomeetris sisalduv galinsta-metallisegu inimesele ohutu.

Häid nippe elavhõbeda kokkukorjamiseks

Vahendid, mida vajad:

  • Kaanega purki / -pudelit / kindlalt sulguvaid grip-kotte
  • Paberrätikuid
  • Silmatilkade pipetti
  • Toruteipi või habemeajamisvahtu ja väikest pintslit
  • Taskulampi

1. Esmalt korja kokku klaasikillud ja aseta kogumisnõusse, need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta.

2. Korja kokku paberiserva (või pipeti) abil nähtavad elavhõbedakuulid. Elavhõbe ei imendu läbi naha, seega on ohutu, kui elavhõbe satub koristamise käigus nahale. Elavhõbeda kuulid on äärmiselt kergesti liikuvad ning elavhõbeda kuulikesi on leitud erinevates ruumides väga laial pinnal. Seega on oluline väga tähelepanelik kontroll.

3.Kõikide elavhõbedakuulikeste kokkukorjamiseks võib kasutada hämaras või täiesti pimedas ruumis taskulambi valgust (elavhõbe on valgusvihus nähtav) ning silmatilkade pipetti väikeste kuulikeste kokkukorjamiseks. Väga väikeste kuulikeste kokkukorjamiseks võib kasutada pintslile pihustatud habemeajamisvahtu või toruteipi, sest sellega ettevaatlikult üle põranda tõmmates või patsutades jäävad kuulikesed selle külge kinni. Pintslit saab vahu sees olevate elavhõbedakuulikestega koristamise ajal puhastada paberrätikusse.

4.Oluline on peale edukat elavhõbeda kokku korjamist tube vähemalt 24 tundi tuulutada. Kõik kokkukorjatud elavhõbe ning kasutatud vahendid tuleb kindlalt sulgeda plastik-kotti ja/või osaliselt veega täidetud ja korgiga suletavasse pudelisse/purki/grip-kotti ning viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumiskohta.

Muutus välismaalt infoliinile helistamise telefoninumber

Seoses mürgistusteabekeskuse kolimisega Gonsiori tänavalt Paldiski maanteele muutus välismaalt infoliinile helistamise telefoninumber.

Kui teil tekib problem, mille osas sooviksite nõustamist väljaspool Eestist, siis helistage meile numbril +372 7943 794.

Eestis olles saab infoliiniga ühendust jätkuvalt lühinumbril 16 662.

Kui teil on aga soov suhelda mõnel mitte otse mürgistusjuhtumiga seonduval teemal, siis saab meiega ühendust telefoninumbril 7943 550.

Uudised

Mürgistusinfoliinil 16662 täitub seitsmes tegevusaasta

Mürgistusõnnetuste korral nõu andev infoliin 16 662 tähistab oma seitsmendat sünnipäeva. 06. oktoobril 2008 avatud mürgistusalane nõuandetelefon alustas esialgu nõujagamist vaid tööpäeviti, nüüdseks ollakse valmis kõnedele vastama ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel. 

Seitsme aasta jooksul on...

Loe edasi

16 662 hoiatab: Aastavahetus ja alkohol – ole tähelepanelik!

Terviseameti mürgistuste infoliin 16 662 sai möödunud jõulupühade ajal kokku üle 20 telefonikõne. Valdavalt oli tegemist kodus toimunud mürgistusjuhtudega, kus probleemiks olid kemikaalide väärkasutus, ravimite üledoos või valesti manustatud ravimid. Ühel juhul oli tegu narkootikumide...

Loe edasi

JOODITABLETID JA JAAPANI ÕNNETUS

Mürgistusteabekeskus

Jaapani tuumajaama õnnetusest alates on inimesed tundnud muret võimaliku kiirgussaaste pärast ja selle mõjust inimese tervisele. Mürgistusteabekeskusesse helistavad inimesed küsimusega – kuidas joodi tarvitada ja kui palju on palju? Mürgistusteabekeskus ei ole pädev hindama radiatsioonisaaste...

Loe edasi

Valmis uus multifilm: Jänku-Juss õpib mürgistustest hoiduma

Terviseameti mürgistusteabekeskuse ja Lastekas.ee koostöös on valminud õpetliku sisuga multifilm ”Jänku-Juss õpib mürgistustest hoiduma!”

Loe edasi

Mürgistusinfoliinil 16662 möödusid jõulupühad rahulikult

Infotelefonile 16662 helistati pühade ajal kokku üheksal korral, mis jäi alla tavapärasele infoliini koormusele.

Loe edasi

Mürgistusinfoliin 16662 on alates 1. detsembrist avatud ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel

Mürgistusteabekeskus pikendab infotelefoni 16662 tööaega ja on avatud pausideta ööpäevaringselt 24/7.

Loe edasi

Mürgistusinfoliin 16662 alustab kuuendat tegevusaastat

Viis aastat tagasi 6.oktoobril 2008 avati Eestis mürgistusinfoliin 16662, et alustada tööd abivajajate nõustamisega mürgistusõnnetuste puhul.  Infoliin oli esialgu avatud vaid tööpäeviti kella 8-17-ni. Kõnedele vastamise aega hakati vastavalt võimalustele pikendama ja alates detsembrist 2012 on...

Loe edasi

Eesti esimene kliinilise toksikoloogiaga seotud väitekiri kaitstakse mürgistusteabekeskuse kliinilise konsultandi poolt.

Reedel, 8. novembril 2013 kell 14.00 kaitseb Raido Paasma Linkbergi nim. auditooriumis (Puusepa 8) filosoofiadoktori kraadi (PhD (arstiteadus)) taotlemiseks esitatud väitekirja "Clinical study of methanol poisoning: handling large outbreaks, treatment with antidotes, and long-term outcomes"...

Loe edasi

Mare Oder valiti Harjumaa tublimaks terviseedendajaks

Mürgistusteabekeskuse õde-konsultant Mare Oder pälvis täna Estonia Talveaias toimunud maakondlike terviseedendajate tunnustusüritusel tunnustuse kui Harjumaa tublim terviseedendaja.  

Harju maavalitsuse kaaskirjas on põhjendatud Mare Oderi valikut järgmiselt: Mare on üks mürgistusteabekeskuse...

Loe edasi

Enneta võimalikke mürgistusohte pühade ajal

Pühade aega iseloomustab kõige ilusa kõrval kahjuks ka laste mürgistusjuhtude arvu suurenemine.  Vanemad on sel ajal rohkem hõivatud pühadeks ettevalmistuse ja kodu kaunistusega ning tähelepanu lastele kipub hajuma. Koju tuuakse uusi põnevaid asju, mis tekitavad väikelastes huvi, kutsuvad end suhu...

Loe edasi

Katkine elavhõbedatermomeeter

Mürgistusteabeliin on sageli saanud kõnesid inimestelt, kellel on juhtunud õnnetus purunenud elavhõbedatermomeetriga. Eriti suurt muret põhjustab selline juhtum just lapsevanematele. Enamasti purunevad elavhõbeda-termomeetrid laste käes mänguhoos või ajal, mil termomeeter on kehatemperatuuri mõõtmiseks neil suus. Kraadiklaasides oleva elavhõbeda väikeses koguses allaneelamine ei põhjusta mürgistusohtu, kuna see ei imendu seedeelundkonnast. Ohtlikuks võivad osutuda hoopis purunenud klaasist tekkinud väikesed klaasikillud, mis võivad vigastada õrna limaskesta.

Kõige sagedamini teeb aga helistajatele muret kuidas käidelda katkisest termomeetrist põrandale välja valgunud metallilist elavhõbedat (kogus umbes 0,5-2gr). Põrandal olev elavhõbe hakkab õhuga kokkupuutel aurustuma ning võib väikeses, soojas ning ventilatsioonita ruumis saavutada toksilise kontsentratsiooni. Mürgistuse teket saab vältida ruumi õhutamisega, elavhõbeda kokkukorjamise ning selle sulgemisega kinnisesse purki/pudelisse/kindlalt suletavasse grip-kotti. Igal juhul tuleb hoiduda elavhõbeda kokkukorjamisest tolmuimejaga, kuna nii pihustub  aurustunud elavhõbe tolmuimejasse ning pihustatakse pikema aja jooksul väljalaskeava kaudu ruumiõhku laiali. Elavhõbeda aur on õhust raskem ning seetõttu on lapsed võrreldes täiskasvanutega kaitsetumas olukorras, kuna nende hingamistsoon asetseb maapinnale lähemal.

Lülitada välja põrandaküte elavhõbeda aurustumise takistamiseks. Ära luba lapsi purunenud elavhõbedakraadiklaasiga saastunud tuppa, lülita sisse ventilatsioon või ava aknad.

Häid nippe elavhõbeda kokkukorjamiseks

Vahendid, mida vajad:

  • Kaanega purki / -pudelit / kindlalt sulguvaid grip-kotte
  • Paberrätikuid
  • Silmatilkade pipetti
  • Toruteipi või habemeajamisvahtu ja väikest pintslit
  • Taskulampi
  1. Esmalt korja kokku klaasikillud ja aseta kogumisnõusse, ka need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta.
  2. Korja kokku paberiserva (või pipeti) abil nähtavad elavhõbedakuulid. Elavhõbe ei imendu läbi naha, seega on ohutu, kui elavhõbe satub koristamise käigus nahale. Elavhõbeda kuulid on äärmiselt kergesti liikuvad ning elavhõbeda kuulikesi on leitud erinevates ruumides väga laial pinnal. Seega on oluline väga tähelepanelik kontroll.
  3. Kõikide elavhõbedakuulikeste kokkukorjamiseks võib kasutada hämaras või täiesti pimedas ruumis taskulambi valgust (elavhõbe on valgusvihus nähtav) ning silmatilkade pipetti väikeste kuulikeste kokkukorjamiseks. Väga väikeste kuulikeste kokkukorjamiseks võib kasutada pintslile pihustatud habemeajamisvahtu (või toruteipi), sellega ettevaatlikult üle põranda tõmmates või patsutades jäävad kuulikesed selle külge kinni. Pintslit saab vahu sees olevate elavhõbedakuulikestega koristamise ajal puhastada paberrätikusse.
  4. Oluline on peale edukat elavhõbeda kokku korjamist tube vähemalt 24 tundi tuulutada!

Kõik kokkukorjatud elavhõbe ning kasutatud vahendid tuleb kindlalt sulgeda plastik-kotti ja/või osaliselt veega täidetud ja korgiga suletavasse pudelisse/purki/grip-kotti ning viia lähimasse ohtlike jäätmete kogumiskohta.

Täiendav info on leitav siit