Ohumärkide tundmine aitab mürgistusohte paremini märgata ja õnnetusi ära hoida

Enne kodukeemia kasutama hakkamist tasub uurida pakendi tagaküljel olevaid ohumärgiseid. Mitmetel toodetel, nagu näiteks tualetipuhastusvahenditel, pesukapslitel, sääsetõrjevahenditel või lilleväetistel, on pakendi tagaküljel oleval etiketil punase raamiga ümbritsetud ohumärgised. “Kemikaali pakendil on ohupiktogramm, mille tähendust teades saab sealt täpselt välja lugeda, millised ohud võivad konkreetse kemikaali kasutamisega kaasneda,” sõnas Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Mare Oderi sõnul unustatakse kemikaalide kasutamisel õiged aine kasutamise ja enese kaitsmise võtted, mistõttu hooletu käsitsemise korral võib aine olla inimesele ohtlik. Kõigist mürgistusinfoliinil 16662 nõustatud kõnedest on ligi 40% seotud kemikaalide väärkasutamisega. Iga kümnes kemikaalimürgistuse juhtum on seotud taimede kaitseks või näriliste ja putukate tõrjeks kasutatavate vahenditega. Mürgistusinfoliinil on sel teemal nõustatud inimesi kokku ligi 1450 korral. Sageli juhtub mürgistusõnnetus sellest, et toote kasutusjuhendit ei ole loetud ja puuduvad kaitsevahendid. Samuti ei tunne inimesed pakenditel olevaid märgiseid, millest oleks aga palju abi kemikaali ohtlikkuse hindamisel ja selle põhjal õigete esmaabivõtete valikul.

Piktogrammid on lihtsasti märgatavad - need on punase raami sees olevad musta värvi kujutised valgel taustal. Varasemalt olid piktogrammid oranžil taustal, mistõttu võib ka selliseid märgiseid veel toodetelt leida. Mare Oder tõdeb, et ohumärgiseid peab teadma iga inimene. “Nii saab inimene aru, kuidas ennast kemikaali kasutamisel ohtude eest kaitsta ja milline on toote turvaline ja korrektne kasutusviis,” sõnas Oder.

Mare Oder toob esile viis üldlevinud ohumärgist, mida on oluline tunda, et vältida õnnetusi ja teaks, millised on ainega kokkupuutumise järel vajalikud esmaabivõtted. Ohumärgiseid on veel ning nendega saab tutvuda Terviseameti koduleheküljel.

Aine põhjustab ärritust. Hüüumärk hoiatab, et aine allaneelamisel, sissehingamisel, nahale või silma sattumisel võib tekkida limaskestade, hingamisteede, silmade või naha ärritus. Ärritavad ained on näiteks taimekaitsevahendid, väetised, pesupulbrid ja -geelid, tualetipuhastusvahendid ning jahutusvedelikud. Nahale või silma sattumise korral tuleb aine maha loputada 15 minuti jooksul. Kui järgnevate tundide ajal kaebused ei taandu või tekivad väljendunud põletikunähud, sealhulgas tugev valu, turse, valguskartlikkus või pisaravool, tuleb pöörduda silmaarstile.

Aine põhjustab söövitust. Kemikaal võib valel kasutamisel põhjustada metallide või naha söövitust, silma sattudes aga tekitada väga raske silmakahjustuse. Sellise ainega kokkupuutel tuleb nahka või silmi loputada voolava vee all pool tundi. Kui loputamise asemel kiirustada arsti juurde, siis on sinna jõudes suure tõenäosusega juba naha- või silmakahjustus tekkinud. Söövitavad ained on näiteks mõned taimekaitsevahendid ja mineraalväetised, äravoolutorude puhastusained, äädikhape, soolhape ja ammoniaak. Väga oluline on selliste ainete käsitlemisel kasutada kummikindaid, maski ja kaitseprille.

Aine on keskkonnale ohtlik. Ohumärgis on paljude taimekaitsevahendite pakenditel (erinevad väetised ja aiahoolduseks kasutatavad vahendid) ning kahjuritõrjevahenditel (putukate- ja näriliste tõrje). Need tooted on väga mürgised veeorganismidele - kemikaalide veekogudesse sattumise korral hukkuvad sealsed asukad.

Aine on tuleohtlik. Toode võib valede kasutamisvõtete korral kergesti süttida. Tegemist on tuleohtliku gaasi, aerosooli, vedeliku või tahke ainega. See võib olla ka isereageeriv, isekuumenev, isesüttiv aine või segu. Tuleohtlikud on näiteks pihustatavad putukamürgid, lambiõli, bensiin ja küünelakieemaldi.

Aine on väga mürgine või surmav. Pealuu ja ristatud sääreluudega kujutis ohumärgisel pole sugugi haruldane - väga mürgised või surmavad võivad olla mõned taimekaitsevahendid ja biotsiidid ning metanool. Selle märgisega tähistatud ained on allaneelates, nahale sattudes või sissehingates surmavad või mürgised. Selliseid aineid kasutades tuleb väga täpselt järgida kasutusjuhendit ja kanda kaitsevahendeid!

Kuidas tunda ära kemikaalimürgistust?

Kemikaalist põhjustatud mürgistusest annavad märku hingamisteede, naha või silmade ärritus. Suhu läinud või allaneelatud kemikaal ärritab suu limaskesta ning võib tekitada iiveldust, oksendamist, kõhuvalu ja kõhulahtisust.

Kemikaale kasutades kaitse ennast ja keskkonda!

• Hoia kemikaale originaalpakendis, ära kalla neid limonaadipudelisse, kruusi või mujale märgistamata anumasse! Ümbervalatud ja märgistamata kemikaali on lihtne segi ajada toidu või joogiga.
• Väldi kemikaali kokkupuudet nahaga, hoia sattumast silma ning hoidu kemikaali aurude sisse hingamisest! Kemikaale kasutades kanna kaitseprille, maski ning kummikindaid.
• Hoia kemikaale lastele kättesaamatus kohas, lukustatud kapis ning eraldi ravimitest ja söödavatest toodetest!

Mida teha, kui õnnetus on juhtunud?

• Kemikaali suhu sattumise/ allaneelamise korral loputa suu, ära aja end oksendama ja joo väikeste lonksudega vett peale!
• Kemikaali nahale sattudes ja sissehingamisel lahku saastunud piirkonnast! Kogemata mürgiga kokkupuute järel piisab eelnevalt tervel inimesel saastunud naha pesemisest vee ja seebiga ning värskest õhust ja puhkamisest.
• Kemikaali silma sattumise korral loputa silmi voolava veega vähemalt 15 minutit, söövitava aine puhul 30 minutit.
• Kemikaaliga juhtunud õnnetuse korral helista julgelt ööpäev läbi avatud mürgistusinfoliinile 16 662, et saada selgust olukorra ohtlikkusest ning juhiseid edasiseks tegutsemiseks!