Karulaugu ja rabarberiga tuleb olla ettevaatlik

Sarnased võrsed ja lehed tekitavad varakevadel kergesti segadust ja nii korjatakse toiduks taimi, mis ei kõlba süüa – karulauku aetakse segamini mürgise piibelehe ja sügislille lehtedega, toidu sisse pannakse rabarberilehti, mis on aga mürgised ja tekitavad tervisele suurt kahju.

„Igal kevadel tasub endale meelde tuletada, et kõik roheline, mis maa seest võrsub, ei ole söödav. Kui karulaugu asemel korjatud piibelehte süüa, siis tekib pikaks ajaks ebamugav seedetraktiärritus, sügislille mürgistus viib aga haiglasse. Õnnetuse vältimiseks tasub meeles pidada karulaugu erilist omadust – kui seda sõrmede vahel mudida, siis on tunda küüslaugu või sibula lõhna. Lillede lehed niimoodi ei lõhna,“ selgitab mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.

Õnnetusi on ette tulnud ka rabarberiga. „Vahel kiputakse ära unustama, et rabarberist sobivad söömiseks ainult noored varred. Nii on näiteks smuutit tehes ära kasutatud ka rabarberi lehed ja sel moel endale liiga tehtud. Rabarberi lehed ja ka vanad varred sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu need söömiseks ei kõlba,“ peab Mare Oder oluliseks meelde tuletada.

Mürgistuse või selle kahtluse korral helista mürgistusinfoliinile 16662 (välisriigist helistades +372 794 3794). Infoliini spetsialistilt saadud juhiseid järgides piisab taimemürgistuste puhul enamasti kodusest ravist ja jälgimisest ning puudub vajadus haiglasse pöörduda. Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.

„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,“ julgustab Mare Oder infoliini kasutama.