Mürgistusennetuse nädal: lapsed söövad laokile jäetud ravimid ära

Viimasel kümnel aastal on alla kolmeaastaste lastega toimunud ligi 1000 ägedat ravimimürgistust, mis on vajanud haiglaravi. Suhu liiguvad ravimid nii laualt, riiulilt, kotist kui ka vanemate või külaliste riiete taskutest, kottidest.

„Mürgistuste ennetamiseks tuleb hoida ravimeid lastele kättesaamatus kohas ja lastele ohte selgitada. Kuna lapsed on osavad jäljendajad, ei tasu ravimeid üldse laste nähes võtta,“ räägib Terviseameti Mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder kodustest ennetusmeetoditest. Tema sõnul on ravimite hoiustamiseks parim koht lukustatav kapp. Juhendeid kodu ohutumaks muutmiseks leiab Mürgistusteabekeskuse veebilehelt www.16662.ee-> Mürgistusriskid. Vaata ka ennetusnädalal jagatavat videoüleskutset (kliki) ning lapsevanematel tasub koos lapsega vaadata ka Jänku Jussikese multifilm (kliki).

Kodust väljas on ohukohti rohkem ja ettevalmistust ei ole alati nii lihtne teha. „Vanavanemate juurde minnes leiavad lapsed tihti laualt eest nädalaks valmis seatud ravimid, mis tunduvad elukogenematutele maailma avastajatele mõnusate kommidena,“ toob Oder näite ja soovitab kasutada päevadosaatoreid, mida tuleks siiski hoida lastele kättesaamatutes kohtades.

Kui õnnetus siiski juhtub, tuleb võimalikult kiiresti helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada juhised esmaabiks. „Hiljuti jõudis haiglasse üks kaheaastane laps, kes sai kätte vanaema õhtused ravimid. Kui vanemad oleksid kohe helistanud, oleksime saanud anda koduse ravi juhised, aga kuna juhtumist oli mitu tundi möödas, tuli laps juba süvenevate tervisekaebustega hospidaliseerida,“ kirjeldas Oder.

Mürgistuste esmaabi sõltub sellest, millest mürgitus tingitud on. Paljudel juhtudel on abiks aktiivsüsi, mis seob mürgiseid aineid ja takistab nende imendumist. „Aktiivsütt peaks igas koduapteegis olema vähemalt 50 g ehk 200 tabletti,“ soovitab Oder. Siiski tuleb silmas pidada, et aktiivsüsi on nagu iga teinegi ravim oma kõrvaltoimetega, mistõttu tuleb seda manustada vaid spetsialisti soovitusel. Spetsialisti nõu saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Mürgistusteabekeskuse missioon on mürgistusjuhtumitest tingitud haigestumiste, tervisekahjustuste ja suremuse vähendamine ning mürgistusalase info kättesaadavuse edendamine. Terviseameti Mürgistusteabekeskus on liitunud „Aga mina“ eeskujuliikumisega, mille tegevused toetavad tervislikuma ja turvalisema tuleviku kujundamist.

Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäevaringsel kõikidel nädalapäevadel. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 7943 794).