Mürgistusennetusnädal keskendub tänavu taimemürgistuste ennetamisele
N, 20/07/2023 - 00:20
20. märtsil algaval mürgistusennetusnädalal jagavad mürgistusteabekeskuse spetsialistid soovitusi taimemürgistuste vältimiseks ja ka nõuandeid esmaabiks.
„Kevade algus tähendab mürgistusteabekeskuse jaoks sagenevaid taimemürgistuste juhtumeid, sest värskete võrsete toiduks korjamisest tuntakse suurt rõõmu. Paraku ajavad sarnased võrsed ja lehed inimesi segadusse ja nii korjatakse kevadel toiduks ka taimi, mis tegelikult söömiseks ei sobi. Õnnetusi juhtub ka toataimedega, kas hooletu ümberkäimise või tähelepanematuse tõttu ja seda aastaringselt,“ ütleb Terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder.
Mürgistusinfoliini statistika näitab, et suurem osa taimemürgistusi on seotud piibelehe, karuputke, ussilaka, jugapuu ja levinud toataime – sulgvõhaga. Sügisel kaasnevad ussilaka ja piibelehe marjade neelamisega seotud nõustamised.
Kõige rohkem on taimemürgistusi juhtunud 1–4-aastaste lastega. „Väikelaste jaoks on maitsmine üks maailma avastamise viisidest, mistõttu maitstakse nii haardeulatusse jäävaid toataimi kui ka õues kasvavaid taimi, lilli ja marju. Lapsega aeda või loodust nautima minnes tasub talle selgitada, et taimi ja marju ei tohi suhu pista enne, kui on vanema käest küsinud, kas tohib ja on kindel, et need on söödavad,“ selgitab Mare Oder.
„Mürgistusennetusnädalal juhime inimeste tähelepanu sagedastele mürgistusõnnetustele ja anname nõu, kuidas neid vältida. Samuti julgustame mürgistuse või selle kahtluse korral helistama mürgistusinfoliinile 16662. Enamasti piisab taimemürgistuse korral kodusest ravist mürgistusinfoliini spetsialisti nõuandeid järgides. Inimeste hulgas on levinud mitmesuguseid müüte seoses kevadlillede mürgistustega, kus ohtu tegelikult ei ole. Mürgistusinfoliinile helistades saab selgust ohu olemasolust või asjatust kartusest, mistõttu pöördutakse haiglasse vähem,“ räägib Mare Oder.
2022. aastal tehti mürgistusinfoliinile ligi 4000 kõnet, mis on veidi rohkem kui eelnenud aastal. Samal ajal vähenes oluliselt mürgistusjuhtumitega haiglasse või perearsti poole pöördumine. Eestis korraldatakse mürgistusennetusnädalat alates 2019. aastast ning selle ajaga on ära hoitud tuhandete inimeste jõudmine haiglasse.
Eestis töötab ööpäevaringne mürgistusinfoliin 16662, millele helistamine on anonüümne ja kohaliku kõne hinnaga (välisriigist helistades +372 794 3794). Telefoninumber tasub telefoni salvestada, et see oleks vajadusel kiirelt leitav.
„Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral. Olgu see seotud kodukeemia, taimekaitsevahendite, väetiste, putuka- ja näriliste tõrjevahendite, kosmeetika, loodustoodete, ravimite, narkootiliste ainete, seente, taimede, marjade, mürgiste loomade hammustuste, mürkgaaside, alkoholi või reisidel tekkinud mürgistustega,“ julgustab Mare Oder infoliini kasutama.
Mürgistusennetusnädal toimub igal aastal märtsi kolmandal täisnädalal ja sellega tähistatakse maailma esimeste mürgistusteabekeskuste käivitamist Euroopas ja Ameerikas eelmise sajandi keskpaigas. Eesti mürgistusteabekeskusel täitub sel aastal 15. tegevusaasta.
Mürgistusennetusnädalal jagavad intervjuusid ja soovitusi mürgistusteabekeskuse spetsialistid. Intervjuusoovist palume teada anda meiliaadressil [email protected] või telefonil 527 6121 (Raigo Jahu, PR Partner).