Sissehingatud mürgine aine

Avatud õhus toimuvate põlengute puhul ei lendu õhku sellises ulatuses ohtlikke aineid, mis tekitaksid tõsiseid mürgistusjuhtumeid. Saastunud õhu sissehingamine võib aga tekitada halba enesetunnet. Väheses koguses ärritavate gaaside sissehingamise korral piisab saastunud keskkonnast eemale minekust, võimaluse korral värskes õhus viibimisest ja puhkusest.

Kui kannatanu on olnud saastunud õhu käes pikemat aega ning tal on tekkinud rohkem kui kerge hingamisteede ärritus, nt tugev köha, süvenevad hingamisega seotud kaebused, oksendamine, uimasus, segasus, siis tuleb kannatanu toimetada haiglasse. Sümptomite ja olukorra hindamiseks saad nõu mürgistusinfoliinilt 16662.

Välistingimustes toimuva põlengu aktiivse faasi ajal on soovitatav toimida järgmiselt:

• Järgida Päästeameti antud soovitusi.
• Põlengu piirkonna elanikel püsida võimaluse korral siseruumides, aknad ja uksed hoida suletult.
• Sportimiseks või muudeks välisteks tegevusteks valida alternatiivne piirkond, kuni Päästeamet on olukorra lahendanud.
• Põlengu piirkonna lähistel autoga sõites kasutada õhukonditsioneeri siseringlusrežiimi.
• Aknad ja uksed on soovitatav suletuna hoida ka kustutustööde käigus ja eriti kodudes, mis asuvad allatuult.

Siseruumide põlengu korral toimeta kannatanu värske õhu kätte ja hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Kui kannatanu kaebused ei möödu värskes õhus, tal tekib köha, õhupuudus või muud sümptomid, siis täpsemate tegevusjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.   

Kodus on suur mürgistusoht vingugaas, mis tekib söestuvate materjali mittetäielikul põlemisel. Meie igapäevaelus on võimalikud vingumürgitusallikad liiga vara kinni pandud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit, halva tõmbega gaasiboiler, garaažis töötav automootor, eluruumidesse või vigaselt paigaldatud elektrigeneraator. 

Loe siit vingugaasiga seotud ohtudest, õnnetuse ennetamisest ja esmaabist.