KKK

Korduma kippuvad küsimused

Avaldatud: 6.10.2019

Mürgistusinfoliinile võib helistada mistahes ägedas faasis oleva mürgistusjuhtumi või selle kahtluse korral (nt kodukeemia; taimekaitsevahendid ja väetised; putuka- ja näriliste tõrjevahendid; kosmeetika ja loodustooted; ravimid, narkootilised ained; seened, taimed, marjad; mürgiste loomade hammustused; mürkgaasid; alkoholid). Juhul, kui selgub, et vajalikku nõu (näit. toidumürgistused) ei saa meilt, oskame helistaja ka edasi suunata.

Terviseameti mürgistusinfoliinile 16662 võimalik helistada ööpäevaringselt ja seda kõikidel nädalapäevadel.

Kui aga kannatanul esinevad teadvushäired, ei hinga, siis tasub koheselt kutsuda kiirabi, helistada 112!

Kuna majanduskriisi algus sattus mürgistusinfoliini avamise ajale, siis ei eelnenud liini avamisele meediakampaaniat. Seega ei ole infoliini tuntus kindlasti piisav ja pole jõudnud iga inimeseni. Küll aga on tänaseks mitmed omavalitsused mürgistusinfoliini numbrit kajastanud valla/maakonna väljaannetes, trükistes ning tihedam koostöö on toimunud maakondade tervisedendajatega. Samuti oleme ka ise tänaseks palju tegelenud elanikkonna ning meditsiinipersonali koolitamisega läbi teabepäevade. Samuti on sageli meie number saadud sõbranna/sõbra või perearsti käest, ka noorte emade foorumites on liikmed teadlikud meile helistamise võimalusest. Seetõttu teab vähemalt üks osa elanikkonnast meie numbrit.

Avaldatud: 6.10.2019

Eelkõige peame alustama sellest, et Eesti on selles mõttes õnnelik maa, kus pole teada ühtegi eluohtlikku looduslikku mürgilooma. Meie rästikumürgist põhjustatud reaktsioonid on nö paikse toimega ega levi süsteemselt. Ohtlik on rästikumürgist vallandunud allergiline reaktsioon ning hilisem tursete allaneelamisest tingitud vedelikubilansi muutus. Ent siiski on tegu riigi mastaabis ainukese mürgiloomaga.

Ilmselt on inimeste tegevusi, mida sellistes olukordades tehakse, erinevaid. Aga igal juhul on valed 2 asja: abistajate paanika ja kannatanu liikumine.

Hea tegutsemistaktika rästikuhammustuse puhul on kirjas konkreetselt meie kodulehel:

  • Rahusta kannatanut ja palu tal liikumatult lamada. Säilita ise rahu.
  • Muuda hammustuskoht liikumatuks – paigalda kompressiooniside
  • Ära proovi seiklusfilmides nähtule tuginedes hammustuskohta noaga välja lõigata ja ka žguti paigaldamine ei takista mürgi levikut
  • Transpordi kannatanu lähimasse haiglasse. Ära lase kannatanul liikuda!
  • Helista alati mürgistusteabekeskusesse 16662 või häirekeskusesse numbril 112.

Tuleb ka mainida, et enamikel juhtudel ei vaja rästikuhammustus antidooti. Enamgi veel – antidoot võib ise põhjustada eluohtlikku olukorda ning selle manustamine on seetõttu ka haiglates väga läbimõeldud protseduur.
Nii herilase kui ka mesilase mürk sisaldab väikesemolekulilisi aineid, mis tekitavad paikset reaktsiooni. Mürk sisaldab ka suuremolekulilisi proteiine, mis võivad põhjustada allergilisi reaktsioone.

Ja taas on head tegevusjuhised olemas meie kodulehel:

  • hammustuskoht puhastada desinfitseeriva ainega;
  • paikset valulikkust võib leevendada külma vee või jääga;
  • paikse ärrituse leevendamiseks võib kasutada ka lahjat hormoonsalvi;
  • valu leevendamiseks võib tarvitada valuvaigisteid;
  • mesilase nõel tuleks eemaldada võimalikult kiiresti (mõne sekundiga) ja ettevaatlikult, kuna sinna kinnituv mürgipaun on sageli veel tühjenemata (tavaliselt tühjeneb 30 sekundi jooksul). Kõige parem on eemaldada mürginõela kaapides ettevaatlikult nõelamise kohta metallist vahendiga (nt sile juukseklamber, nuga, võti) naha pealt. Tuleb vältida pigistamist, kuna see soodustab mürgi levimist.
Avaldatud: 6.10.2019

Erinevate mürgistuste puhul on ravivõtted ka erinevad, ent mitmete mürgistuste korral saab siiski ka ise midagi ette võtta.

Igas kodus peaks olemas olema aktiivsüsi. See ei maksa palju ning õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgituste korral olla elupäästvaks vahendiks. Igas kodus võiks tablettide arv, mida varuda, võrduda lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks 10kg lapse puhul 40 tabletti. See on kogus, mida võib vaja minna ja mis on enamefektiivne, kui nt maoloputus või oksendamise esilekutsumine.
Isegi, kui neid tablette pole vaja kõnealuse pere laste puhul, võib abi vajada naaber või lähedal elav tuttav, kui apteegid on kinni, kaugel või pole inimest, et saaks kiiresti apteeki nende järgi joosta.

Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt lapsele anda ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ning teistpidi ei aita aktiivsüsi kõikide mürgistuste puhul. Seega on taoline soovitus 16662 telefonilt alati põhjendatud. Samuti annab telefoniliinil nõustaja sellisel puhul soovitusi aktiivsöe efektiivseks manustamiseks lastel, kuna neid tablette on pea võimatu väikestel inimestel tervelt neelata.

Avaldatud: 6.10.2019

Jah ikka on. Eelkõige suu loputada ja veenduda, et seal ei ole tableti/kemikaalijääke. Seejärel anda väikeste koguste kaupa juua vett, mis lahjendaks allaneelatud mürki. Kindlasti pole mõtet ajada last oksendama, eriti söövitavate ainete puhul on see lausa keelatud. Magu tuleb toime pisut tugevamas kontsentratsioonis happelise vedelikuga, kuna maos on alati maohapet ning teistpidi toimuks oksendamise korral uus söögitoru söövitus halvendades seeläbi kannatanu seisundit veelgi.

Tõsise söövituse tunnuseks on alati suurenenud süljevoolus ning sellisel juhul on vajalik lapse kiire transport haiglasse. Mürgistusinfoliinile 16662 helistamine on mõistlik ka sellistel juhtudel, kui peale kemikaali/tableti neelamist esialgu ja kohe midagi ei juhtunudki või mürgi neelamine pole kindel. Mõned kemikaalid ja ravimid hakkavad toimima pikema aja jooksul ning mõnedel juhtudel on siis sümptomite tekkimisel juba liiga hilja tegutseda.
Ei tasuks häbeneda infoliinile helistamist ka vaid kahtluse korral mürgistusele, kuna helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga, ent võib päästa lapse tervise ja ka elu.

Avaldatud: 6.10.2019

Eelkõige tuleb märkida, et lastemürgistused juhtuvad enam vanuses kuni 3 eluaastat, mil laps alles avastab maailma ja tulenevalt arenguperioodist liigub kõik leitu esimesena suhu. Selles vanuses lapsed ei oska veel karta uut ja tundmatut. Kuna nii väikseid lapsi naljalt koju üksi ei jäeta, ei mõjuta ka lasteaedade kollektiivpuhkused nende mürgistusjuhtumite sagedust.

16662 infoliinile on suveperioodidel saabunud enam kõnesid vanavanematelt, kelle hoole alla on laps jäetud. Südame- ja vererõhutablettidest tulenevad tõsised mürgistusjuhtumid on üks valdkond. Teine suurem grupp kõnesid on tingitud ühekordses annuses ohutute preparaatide, vitamiinide, erinevate toidulisandite neelamisest. Erandiks selles grupis on vaid rauda sisaldavad vitamiinid ja toidulisandid, mis põhjustavad ka ühekordses annuses tõsise mürgistuse. Kolmas nö koolivaheajal toimunud mürgistusnõustamiste grupp on ravimid, mis antakse lapsele suvekodusse kaasa igaks juhuks. Need on erinevad allergiaravimid. Neid on lapsed kappidest leidnud iseseisvalt, aga neid on antud ka vanavanemate poolt kahe- ja kolmekordse annusena, et nt last piinav sügelev lööve ikka kindla peale ära kaoks.

Tavaliselt on vanavanema poolt korraks tähelepanuta jäetud lapse võime/oskus ronida kõrgele kapi otsa tulnud täiskasvanule tõelise üllatusena, jättes tähelepanuta tõsiasja, et lapsed on kiired õppima ja nende liikumisaktiivsus võib erineda oluliselt võrreldes viimase külastusega.

Avaldatud: 6.10.2019

Esimese asjana tuleks vanematel püüda aru saada, mida joodi. Eelkõige on nõustamiseks vajalik teada tarbitud alkoholi päritolu (osteti poest, baarist või toodi kuskilt mujalt) ja nooruki poolt tarbitud alkoholi kogus. Samuti aeg, kui pika aja jooksul midagi tarbiti ja kas pakuti midagi proovida (mõni tubakatoode, tablett, plaaster, pulber, tilgad) ning millal peale tarvitamist tekkis halb tunne ja millised on sümptomid. Selle ja helistaja poolt olukorra kirjelduse põhjal saab 16662 mürgistusinfoliini õde hinnata, kas on võimalik nooruki seisukorda parandada kodus või on vajalik kiirabi kutsumine.

Taolistel peojärgsete mürgistusolukordade puhul on kõige ohtlikum organismis elektrolüütide tasakaaluhäiretest tingitud olukord ning mõnuainete tarbimisest tekkinud teadvuse- ja südamerütmihäired. Kui tegemist on alkoholitarbimise järgse reaktsiooniga, siis piisab mõõdukas koguses ja vähehaaval vedeliku joomisest, ka kohvi/tee joomisest, vältides siiski gaseeritud jooke. Kuna sageli põhjustab igasugune ülemäärane mõnuaine tarbimine (olgu siis alkohol vms) oksendamise, tuleb nooruk magama panna kindlasti küljele ja mitte selili, kus ta võib oksemasside kopsuaspireerimise tõttu lämbuda.

Avaldatud: 6.10.2019

Lapse poolt mistahes alkoholi- ja tubakatoodete tarbimise puhul tasub igal juhul konsulteerida mürgistusinfoliiniga 16662 ja hoida käepärast mürgistuse põhjustanud aine/toote pakend.

Õnneks sisaldavad tänapäeval vaid vähesed süütevedelikud metanooli, ent ka etanool on lapse tervisele ohtlik. Näiteks on üle 0,5 promillise joobe ehk 1 ml/kg 40%-list viina, 4 ml/kg 10%-lise veini ja 8 ml/kg 5%-lise õlle joomine põhjustanud lapsele selgeid mürgistusnähte. 0,2 promilliline joove võib põhjustada lapsele ohtlikku hüpoglükeemia, kus veresuhkru sisaldus langeb ohtlikule tasemele.

Sigarettide mürgisus oleneb nende nikotiinisisaldusest. Ent üldiselt sisaldab 1 sigaret 15-20mg nikotiini, mis teoreetiliselt võib põhjustada väikesel lapsel tõsist mürgistust. 1 sigarett, üle 3 sigaretikoni, 1 sigarikoni, näpuotsatäis nuusktubakat või mistahes kogus nikotiini sisaldavat närimiskummi võib põhjustada mürgistussümptomeid. Kõige tavalisemateks mürgistussümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja suurenenud süljeeritus. Raske mürgistuse korral on võimalikud meeltesegadus, ärrituvus, unisus, krambid ja teadvusekaotus.

Avaldatud: 6.10.2019

Mürgiseid taimi (ja marju) on Eestis päris palju. Sagedamini helistatakse mürgistusinfoliinile selliste taimede mürgistustega, mis küll ei põhjusta süsteemset mürgistust, ent on nende söömisel või nahaga kokkupuutel ärritavad. Nendeks on talvekuudel enam tubased jõulutäht ja monstera, suvel erinevad fotosensibiliseerivad taimed, sageli putked. Tõsisemad mürgistused toimuvad aga tavaliselt kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavate taimedega nagu kuldvihm, sõrmkübarad, käokingad. Kusjuures mõne taime seemned on mürgisemad kui taim ise ja mürgistuseks piisab vaid paarist seemnest. Metsas liikudes on enam mürgistuskõnesid saabunud peale ussilaka söömist, mis oma mõru maitsega õnneks lapsed rohkemate marjade söömisest eemale peletab, ent juba 3 marja söömine võib osutuda ohtlikuks.