Mürgistusinfoliinile helistamise trendid olenevad suuresti hooajast. Näiteks seenemürgistuskõned on aastas kolme lainena (kevadel, suve lõpul ja jõulude ajal), nikotiinimürgistuskõned (lapsed leiavad vanemate jopede taskutest sigaretid või rohu seest poolikud konid) hakkavad keskusesse saabuma peamiselt koos grillihooaja algusega.
Ravimitest tingitud mürgistuskõned on küll aastaringselt, ent siingi on omad trendid. Näiteks suveperioodidel, mil inimesed viibivad peredega enam vanavanemate kodudes, tuleb ette väikelaste poolt eluohtlikke südame- ja vererõhutablettide neelamisi. Köhasiirupite joomisest tingitud kõned laekuvad infoliinile 16662 praktiliselt ainult viirushaigusperioodidel. Varakevadest hakkavad keskusesse saabuma kõned erinevate taimemürkide kasutamisest tekkinud mürgistusega. Erandlikud pole juhtumid, kus ajapidaja soovitud eesmärgi saavutamiseks segab kokku erineva koostisega tõrjevahendid ning saab seejärel tõsise mürgistuse nende aeda pritsimisel. Kodukeemiast, raskemetallidest ning erinevatest taimedest, tingitud mürgistuskõned aga saabuvad aastaringselt.
Üldiselt saab aga öelda, et iga 2.kõne saabub kemikaalimürgistuse tõttu, ligi 30% kõnedest on tingitud ravimitest. Olenevalt aastast ja ilmast moodustavad 8-14% kõnedest loodusest leitavad mürgid (seened, taimed, rästik).