Milliseid esmaabivahendeid võiks koju varuda? Kas üldse on sellised olemas?

Erinevate mürgistuste puhul on ravivõtted ka erinevad, ent mitmete mürgistuste korral saab siiski ka ise midagi ette võtta.

Tänasel päeval ei kutsuta esile enam oksendamist ega tehta maoloputust, need esmaabi võtted on liikunud ajaloo arhiivi ega pole leidnud kaasajal enam tõendust, sageli muudavad need mürgistuse kulu halvemaks.

Igas kodus peaks olemas olema aktiivsüsi. See ei maksa palju ning õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgituste korral olla elupäästvaks vahendiks. Igas kodus võiks tablettide arv, mida varuda, võrduda lapse neljakordse kehakaaluga. Näiteks 10kg lapse puhul 40 tabletti. See on kogus, mida võib vaja minna ja mis on efektiivne.
Isegi, kui neid tablette pole vaja kõnealuse pere laste puhul, võib abi vajada naaber või lähedal elav tuttav, kui apteegid on kinni, kaugel või pole inimest, et saaks kiiresti apteeki nende järgi minna.

Kindlasti ei või sellises koguses aktiivsütt lapsele anda ilma mürgistusinfoliiniga konsulteerimiseta, kuna ka aktiivsöel on kõrvaltoimed ning teistpidi ei aita aktiivsüsi kõikide mürgistuste puhul. Seega on taoline soovitus 16662 telefonilt alati põhjendatud. Samuti annab telefoniliinil nõustaja sellisel puhul soovitusi aktiivsöe efektiivseks manustamiseks lastel, kuna neid tablette on pea võimatu väikestel inimestel tervelt neelata.