Milliste aia-, pargi- või metsataimede eest tasub hoiatada?

Mürgiseid taimi (ja marju) on Eestis päris palju. Igal kevadel puutume kokku karulauku korjamas käinud inimetega, kes tegelikult on valmistanud oma pesto piibelehest või sügislille lehtedest, neid karulauguga segi ajades. Kui piibelehe pesto tekitab pika ja ebamugava seedetraktiärrituse, siis sügislille toiduks tarvitamine viib kiiresti haiglasse. Järgmisena puutume kokku inimestega, kes on tarvitanud rabarberi lehte smuutis. ka need inimesed jõuavad umbes 4 tundi hiljem haiglasse, kuna rabarberi lehed on maksa hävitava toimega. Lisaks vajavad meie nõu inimesed, kes tarvitavad nt tee tegemiseks kogemata mürgised taimi (õisikuid, lehti, juuri). Nii nagu võib ajada segi seeni, võib segi ajada ka ravimtaimi.

Sagedamini helistatakse mürgistusinfoliinile selliste taimede mürgistustega, mis küll ei põhjusta süsteemset mürgistust, ent on nende söömisel või nahaga kokkupuutel ärritavad. Nendeks on talvekuudel enam tubased jõulutäht ja monstera, suvel erinevad fotosensibiliseerivad taimed, sageli putked. Tõsisemad mürgistused toimuvad aga tavaliselt kauni välimuse pärast koduaias kasvatatavate taimedega nagu kuldvihm, sõrmkübarad, käokingad. Kusjuures mõne taime seemned on mürgisemad kui taim ise ja mürgistuseks piisab vaid paarist seemnest. Metsas liikudes on enam mürgistuskõnesid saabunud peale ussilaka söömist, mis oma mõru maitsega õnneks lapsed rohkemate marjade söömisest eemale peletab, ent juba 5 marja söömine võib osutuda ohtlikuks.