Desinfitseerimis- ja puhastusvahendid

... võivad mõtlematul kasutamisel tekitada mürgistusõnnetuse

Kevadpuhastus ja viimastel aegadel ka soov koroonaviirus kodust eemale peletada on toonud kaasa kemikaalide mõtlematu kasutamise ja seega mürgistusohu. Tasub meeles hoida, et nii desinfitseerimisvahendid kui ka kodu puhastamiseks mõeldud tooted on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid.

Viirushooajal on inimestel tekkinud tunne, et vaid pidev desinfitseerimisaine õhku ja pindadele pihustamine hoiab viiruse eemal. Desinfitseerimisvahend pole aga imerohi, mis kõik viirused hävitaks – korralik märgkoristus on selleks efektiivsem ja ohutum.

Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Alkohol küll tapab viirused ja bakterid, kuid võib mõtlematul kasutamisel põhjustada organismis mürgistuse.

Eriti ohtlik on kemikaali pihustamise tõttu desinfitseerimisaine sisse hingamine, sest limaskestade kahjustus (põletus) tekib kiirelt ja paraneb kaua. Samuti imendub alkohol organismi läbi naha. Seetõttu tuleks pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks vett ja seepi.

Puhastamisel võib vastavalt pinnale kasutada ka erinevaid puhastusvahendeid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada, sest tulemuseks võib olla teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas.

Koristamise juures on oluline ka tuulutamine (piisava ventilatsiooni tagamine), mis aitab ruumist välja viia nii haigustekitajad kui ka puhastusvahendite aurud.

Kemikaalide kasutamisega kaasnevatest ohtudest räägib siin videos lähemalt terviseameti mürgistusteabekeskuse juht Mare Oder. Igaüks saab end mürgistusohtudega ja mürgistuse esmaabivõtetega kurssi viia veebilehe www.16662.ee abil.

Täpsemad juhendid viiruse leviku tõkestamiseks ja ohutuks kodu koristamiseks leiate Terviseameti veebilehelt