Vingugaas

Vingugaas tekib söestuvate materjali mittetäielikul põlemisel. Kuna sellel väga mürgisel gaasil puudub lõhn ja värvus, tungib ta iga hingetõmbega organismi ning teeb oma laastamistööd. Kus vähegi kahtlustada vingugaasi, tuleb jõuda kiiresti värske õhu kätte!

Vingugaas (süsinikoksiid, CO) tekib igasugusel põlemisel, kuid tänu ümbritsevale õhule ei pääse selle ohtlikkus mõjule. Kui aga põlemistsoonis pole piisavalt puhast õhku, tekib vingumürgituse oht. Meie igapäevaelus on võimalikud vingumürgitusallikad liiga vara kinni pandud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit või halva tõmbega gaasiboiler. Suur ohuallikas on ka garaažis töötav automootor,  eluruumidesse või vigaselt paigaldatud elektrigeneraator. Viimasel ajal on üha enam tulnud raporteid tõsistest vingugaasimürgistustest seoses vesipiibu suitsetamisega. Samuti tuleb tähelepanelik olla õlide, viirukite ja küünalde hoogsal põletamisel, mille käigus eralduvat vingugaasi ja sellest tekkinud ohtu on raske märgata.

Vingugaas asub veres hapniku asemele
Värvitu, lõhnatu ja maitsetu vingugaas jõuab organismi sisse hingamise kaudu. Kuna CO seostub hapnikutransportimiseks vajaliku verevärvikuga (hemogloiiniga) 200 korda tugevamini kui hapnik, kandub see vere kaudu kiiremini kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti ka närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgituse saanu oma olukorra tõsidust – ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära.

Mürgituse sümptomid olenevad sisse hingatava vingugaasi kogusest ja vajavad kiiret tegutsemist.

• Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.
• Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus, tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired.
• Raske mürgituse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgituse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad. Isegi väike kogus vingugaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele. 

Tsüaniidiühendid – vingugaasi kiired partnerid
Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Juba paari minuti möödudes tekivad mürgitusnähud, mis väga kiiresti süvenevad. Üldjuhul lõpeb näiteks tulekahjus saadud tsüaniidimürgitus surmaga. 

Ka sellel põlemissaadusel – tsüaniidiühenditel – puudub lõhn ja värv, kuid selle tappev toime on vingugaasist tõhusam. Levinum ohuallikas on tulekahju, kus põlevad kangad, vill, plastikud, poroloon, reliin, kemikaalid aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis (tavaliselt keldrites) olevad küttekolded, kus neid materjale põletatakse. 

Kuidas õnnetusi ennetada?

Parimad abilised on töökorras vingugaasiandur ja värske õhk!

• Vingumürgituse ennetamisel aitab vingugaasiandur ja mürgistuse vältimiseks tuleb tähelepanelikult jälgida, et ahjusiibrit liiga vara kinni ei lükata. Pigem hoida seda natuke kauem lahti, kui kiirustada sulgemisega.
• Mingil juhul ei tohi küttekolletes põletada olmejäätmeid, mille põlemissaadusteks on ülimürgised tsüaniidiühendid.
• Tulekahju korral võib elupäästjaks saada suitsuandur, mis annab varakult põlengust märku. Nimelt reageerib suitsuandur põlemise algstaadiumis tekkivale suitsule ning inimene jõuab enne põlevast ruumist lahkuda, kuni põlemisprotsess hakkab tekkima vingugaas. Ebaõige kütmisega tekkinud vingugaasile reageerib aga üksnes spetsiaalne vinguandur, suitsuandur sellest märku ei anna.

Esmaabi

• Mürgituse kahtluse korral tuleks võimalikult kiirest ruumist lahkuda ja värske õhu kätte minna. Rahuliku ja sügava hingamise järel mööduvad kergemad mürgitusnähud mõne aja pärast.
• Tugevama mürgituse korral helista 112! Kiirabi tuleb kutsuda, kuna kannatanu vajab täiendavat hapnikku. Sissehingatavas õhus on hapnikku kuni 22%, sellest ei piisa hilisemate võimalike tervisekahjustuste vältimiseks.
• Tugeva vingumürgituse hilisemaks tagajärjeks võivad olla kroonilised närvisüsteemiga seotud häired.

Loe ka siit: https://vingugaas.ee/#vingumurgistus