Välisriigist helistades (+372 ) 794 3794
Infoliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga.
Ehkki Eesti vetes puuduvad looduslikud mürgikalad ja vette minnes pole vaja karta ohtlikku mürgistust, tasub meil siiski olla ettevaatlik kalamürgistuse ohuga köögist.
Sealhulgas tasub olla ettevaatlik ka selliste eksootiliste kalade söömisel, kus kala tarneteekond on pikk ning transpordil külmahela katkematus ei pruugi olla tagatud.
Peamiselt võib kalamürgistus olla:
| SCOMBROID KALAMÜRGISTUS (ka histamiini-mürgistus)
|
Põhjustajaks enamuses makrellaste perekonda kuuluvad kalad (makrell, merluus, tuun, bonita, eskolaar), aga ka mitmed sellesse perekonda mitte kuulvad kalad (mahi mahi, sardiinid, austraalia lõhe, delfiin). Nende kalade liha sisaldab vaba histidiini, mis kala valel säilitamisel (külmahela katkemisel temperatuuri tõus kuni 16 kraadi Celsiust) muutub bakterite kaasabil histamiiniks ja sauriiniks. Äsja püütud kalad pole ohtlikud, ent mürgistuse vältimiseks tuleb sellist kala püüdmisest kuni toiduks valmistamiseni säilitada jää peal ehk temperatuuril 0oC.
NB! Kala termiline töötlemine ei vähenda moodustunud histamiini sisaldust. Saastunud kalal võib olla ebameeldiv lõhn või piprane maitse, kuid nende puudumine ei välista mürgistust. Loe edasi ...
|
| CIGUATERA KALA MÜRGISTUS |
Põhjustajaks dinoflagellaatide poolt toodetud toksiinid, mis ladestuvad troopiliste ja subtroopiliste merede kalades. Impordi tõttu võib ette tulla kõikjal. Kalad, eriti suured, võivad olla toksilised aastaid. Ciguatera mürgistust on seostatud ka meduuside söömisega. Toksiinid on lõhnatud, värvitud, maitsetud, kuumus- ja happekindlad.
|
| KLUPEO-TOKSILINE KALAMÜRGISTUS |
Põhjustavad saastunud kalad heeringaliste seltsist (Clupeiformes): sardiinid, heeringad, anšoovised jt. Levib Atlandi ja Vaikse ookeani troopilistes osades, Kariibi meres. Küpsetamine ega kuivatamine toksiine ei eemalda. Mürgistused esinevad sagedamini suvekuudel. Sellisel kalal on sisikond on kõige toksilisem osa kalast. Ent mürgisus ei sõltu ei kala suurusest, ega värskusest. Mürgistussümptomid võivad tekkida juba mõne minuti jooksul peale kala söömist: metalli maitse suus, oksendamine, suu kuivus, süljevoolus, kõhulahtisus, naha sügelus, peavalu, pearinglus jne. Mürgistus võib kujuneda ka kriitiliseks haigusseisundiks, mis vajab kiiret arstiabi.
|
| KERAKALA ehk FUGU |
Kerakalas leiduv mürk (Tetrodotoxin) on närvimürk mis blokeerib närvide ja lihaste erutusjuhte eest vastutavad naatriumi kanalid, põhjustades paralüütilist mürgistust. Kõige sagedamini leidub mürkainet kerakalades Ida - ja Kagu Aasias. Võib leiduda ka kaheksajalas (blue ringed octopus), meritähtedes, merekarpides, krabides, lameussides, paelussides, vetikates, salamandrites ja nende kullestes, Atelopus konna liigis Brasiilias. Mürgistus saadakse kala söömisel, aga ka osade liikide ogade torkest. Ehkki täpne toksiline kogus ei ole teada, võib juba 1 kullese söömine olla eluohtlik. Sümptomid (tuimus suu ümbruses, iiveldus, näo- ja keele tuimus, kõnetakistus jne) avalduvad tavaliselt juba 5 minutiga (ka kuni 45 minutiga). Antidoot puudub, ravi on sümptomite põhine. Kui ravi on õigeaegne, taanduvad tervisekaebused 24-48 tunniga.
|
