Eesti loodus oma loomade ja taimedega on suhteliselt ohutu ning vähemalt tuttav keskkond siin elavatele inimestele. Reisil sõltub terveks- ja ellujäämine suuresti ettevaatusest. Kui omal käel matkates tahetakse kangesti ise midagi korjata, tuleks siiski enne kohalike käest küsida, kas tegemist on söödava liigiga ja kas seda tuleb enne söömist töödelda. Näiteks, üha populaarsemad bambuse- ja sõnajalavõrsed vajavad kindlasti eeltöötlemist.
Ohud vees – merisiilikud ja meripõied
Rannapuhkusel tuleb arvestada, et ahvatlevalt kirju mereelu peidab endas mitmesuguseid ohte. Üks tüüpilisemaid juhtumeid, mille puhul välismaalt mürgistusinfoliinile on helistatud, on seotud merisiilikuga. Merisiiliku okkad on väga haprad, mistõttu peale astudes murduvad kergesti ja jäädes kudedesse kinni. Enamasti ei ole okaste eemaldamine vajalik, sest need lahustuvad paari-kolme päeva jooksul ise. Mõne pikaokkalise liigi okkaid tuleb siiski eemaldada kirurgiliselt. Osadel merisiiliku liikidel on okaste vahel teravate kidadega varustatud mürginäärmed. Need võivad inimese külge kinnitunult veel mitmeid tunde mürki eritada ja seetõttu tuleb need kohe naha küljest eemaldada. Tavaliselt põhjustab merisiiliku mürk tugevat lokaalset valu, mõnedel Kagu-Aasia ja Ida-Aafrika liikidel aga ka neuroloogilisi sümptomeid.
Soojades randades võib ootamatult kohtuda ka meripõie nimelise meduusiga (kannab ka nime Portugali sõjalaevuke). Tema kõrverakkudega kokku puutumine võib põhjustada raske süsteemse mürgistuse – see väljendub lihasvalu, oksendamise, teadvushäirete ja hingamisraskusena. Tõsise kahjustuse tekke vältimiseks tuleb kõik meduusiosised kohe rannas mereveega nahalt maha pesta ja vajadusel ka pisut kraapida, et naha külge kinnitunud kõrverakud lahti tuleksid. Täheldatud on, et meduusi kõrvetust leevendab soe vesi paremini kui külm. Kohe võib kannatanule enda valuvaigistit ja tõsisemate kaebuste tekkides pöörduda kohaliku arsti poole.
Abi tuleb otsida kohe!
Mistahes tervisekaebuste puhul ei maksa oodata paari päeva pärast saabuvat kojulendu, vaid tasub pöörduda abi saama koha peal. Eestis ei pruugi arst teie kirjelduse järgi ära tunda looma, keda ta kunagi elus näinud ei ole. Lisaks, kohalikud tunnevad oma fauna puhul vajalikke ravivõtteid kindlasti paremini. Paljudel liikidel on suur hulk alamliike, kelle mürgid on toimelt erinevad. Näiteks skorpioni mürk toimib olenevalt liigist närvisüsteemi, südame-veresoonkonna süsteemi või mõlemasse.
Kui teid on hammustanud mõni kohaliku fauna esindaja ja hammustuskohas tekib tugev valu, millega võivad kaasneda ka muud kaebused, ärge kõhelge pöördumast kohaliku arsti poole! Suuremates hotellides on sageli puhkajate jaoks arst kohapeal olemas; kindlasti saab personal abistada vajaduse korral haigla leidmisel. Ohtlikult mürgiste loomade puhul on nende leviku piirkonna meditsiiniasutustes reeglina olemas ka vastumürgid ja mida kiiremini abi saate, seda parem.
Maohammustuse puhul kehtib reegel, et kannatanut tuleb liigutada võimalikult vähe, hammustatud koht muuta liikumatuks ja toimetada haiglasse lamavas asendis. Kui seda on võimalik riskimata teha, võtke arsti juurde kaasa ka see, kes teid hammustas. Erinevalt Eestist on troopikas võimalikke hammustajaid palju ja näidis hammustajast säästab seletamise, kirjeldamise ja tõlkimise peale kuluvat aega. Ka telefoniga tehtud pilt võib olla abiks. Mõnedes Kagu-Aasia haiglates on prepareeritud madude kollektsioonid, et turist saaks näidata, kes teda salvas.
Eksootilistest loomadest ärgu saagu koduloomad!
Eksootilisel puhkusel võiks rutiiniks saada, et enne riietumist raputatakse kõik riided läbi, et kontrollida ega nendes ei varja ennast mõni kohalik putukas ega loomake. Samuti tasuks oma asjadele põhjalik kontroll teha enne kojulendu, et ei peaks pärast kodus kapi alla peitu jooksnud skorpioni taga ajama.
Ravimid reisilt
Kaugete maade turud peibutavad ka erinevate looduslike ravimitega. Meeles tuleb pidada, et turg ei ole apteek ja sellistel toodetel pole garantiid, et ostja saab seda, mida talle lubati.
Lisaks otsestele võltsingutele võib ostja sattuda ka valesti kokku segatud või ootamatute „lisanditega“ kauba peale. Idamaade traditsioonilistes ravimites kasutatakse sageli ka mürgiseid taimi ning mürgistusjuhtumid valesti kokku segatud droogidega pole haruldased. Halvemal juhul lisatakse aga väidetavalt taimsele teele tugevama toime saamiseks hoopis retseptiravimeid. Eriti tihti on sellist praktikat kirjeldatud kaalulangetamiseks mõeldud „taimeteede“ puhul, mille analüüsimisel on leitud erinevaid ravimeid ja ka loomset kilpnäärmekudet ainevahetuse kiirendamiseks. Samuti on nn taimeteest leitud afrodisiaakumina kasutatavat kärnkonnanaha pulbrit, mis valesti annustatuna võib põhjustada südameseiskust. Ka Eestis juhtub mürgistusõnnetusi soojalt maalt kaasa toodud ajurveda ravimitega; kui silt ja kasutamisjuhis pole loetavad, on õige kasutamine meelest läinud. Halvimal juhul satub sellise ravimi kasutaja haiglasse.
Kemikaalid reisil
Kindlasti tuleb meeles pidada ka kemikaalidest tingitud võimalikke mürgistusohte, seda eelkõige sääse(moskiito)vastaste tõrjevahendite pealemäärimisel. Aasias on levinud parakvaati sisaldavad tooted, mille olemasolu on Ameerikas ning Euroopas keelatud ja võib vähegi lubatust suurema/tihedama manustamise korral põhjustada eluohtlikku mürgistust. Ka teistesse kemikaalidesse tasub alati suhtuda pigem ettevaatusega.
Suurlinnades reisides on alati oht vingugaasimürgituseks. Seega, tiheda liiklusega piirkondi tuleks eelkõige lastega reisides vältida.
Parimaks mürgistusennetuseks reisidel on kindlasti eelnev planeerimine ja sihtkoha eripärade teadvustamine. Kui vajad mürgistusnõustamist ka välismaal, saab Eesti mürgistusinfoliinile ☎️ 16662 helistada ööpäevaringselt kõikidel nädalapäevadel ka välismaalt, numbril ☎️ (+372) 794 3794.