Merisiilik

Merisiilikuid on kokku ligi 950 liiki üle maailma, kes elavad nii sügaval merepõhjas kui ka madalamas vees rannale lähemal.

Peamiselt on merisiilik kaetud nõelteravate, seest õõnsate okastega. Piigid ei sisalda enamasti mürgiseid aineid, kuid osadel liikidel on okaste vahel pedisellaarelundid (1-4mm), mis moodustuvad enamasti kolmest teravatipulisest lõuast ja mürginäärmest. Lõuad avanevad puudutuse peale, mille järgselt haarab pedisellaarelund ohvrist kinni ning mürk valgub haava. 
Osade troopiliste pikaokkaliste merisiilide (Diatema setosum) okkad põhjustavad kudedesse tungides tugevat valu koos tiukamisega ja nahapunetust. Okastes sisalduv vedelik muudab ümbritseva naha violetseks. Enamasti ei põhjusta merisiilide okaste torked mingeid märkimisväärseid kaebusi. Pedisellaarelundi torge võib aga põhjustada peale tugeva lokaalse valulikkuse ka neuroloogilisi sümptomeid (Toxopneustes pileolus), mis on levinud Ida-Aafrikast kuni Jaapanini ja Fidzi-saarteni. Antud liigil ei ole pikki okkaid, kuid ta on üleni kaetud pedisellaarelunditega.

Osad merisiilikud on ka söödavad.

Loe ka meresiilikutest Norras (ka foto allikas). 

Esmaabi

Kui merisiilikul on mürginäärmed, tuleb need pedisellaarelundid (osadel merisiilikutel) koheselt eemaldada, kuna mürgi eritumine võib kesta veel tunde. Ent suuremal osal merisiilikutel siiski okaste eemaldamine vajalik pole, sest need lahustuvad spontaanselt kuni 3 ööpäeva jooksul. Merisiilide okkad on sageli väga haprad ning seetõttu murduvad kudedesse tungides. Ent nt pikaokkalise Diatema okkad ei lahustu ning need tuleb eemaldada kirurgiliselt - tasub kiiresti pöörduda kohalikku EMOsse. NB! Hetkel pole teada, millise merisiiliku liik on randunud Eesti randadesse.

Kohe rannas saab haava puhastada seal samas soolase ja soojema veega. Valu vastu aitavad valuvaigistid. Tugev valu kestab tavaliselt mõni tund, ent kui valuperiood on pikem, tasub pöörduda EMOsse haava ülevaatamiseks. Vajadusel saab tavalise röntgeniga tuvastada merisiiliku okkad haavas ja need saab eemaldada kirurgiliselt.

Antidoot puudub ning ravi on sümptomite kohane. Allergilisi reaktsioone tundlikel inimestel on kirjeldatud harva. Ent hiline ülitundlikkuse reaktsioon, mis hõlmab sügelust ja nahalöövet, halba enesetunnet, iiveldust, agitatsiooni, müalgiat ja paresteesiat, võib tekkida mitu päeva pärast esmast kokkupuudet.

NB! alates 2018.aastast on merisiilikutega õnnetusi juhtunud ka Eestile palju lähemal - Taanis. Ettevaatust sealsete randade külastamisel!