Kartulitaim sisaldab looduslikke toksilisi aineid glükoalkaloide – solaniini. Kõige rohkem leidub seda kartuliidudes ja koores. Varreotstes, pungades ja viljades on solaniini tunduvalt vähem. Mürkaine loomulik kogus mugulas on enamasti nii väike, et inimestele terviserikkeid ei põhjusta – see on mõeldud taime kaitseks näriliste vm ründajate eest. Roheliseks läinud kartuli solaniinisisaldus sõltub kartulisordist ja temperatuurist, valguse laadist, võimsusest ja toimeajast. Valguse käes ja kehvades hoiutingimustes kartuli solaniinisisaldus suureneb. Ka mehaaniline vigastamine suurendab kartuli solaniinisisaldust – alkaloidid aktiveeruvad, et parandada mugula vigastusi.
Rohkelt solaniini sisaldavad kartulid on mõru maitsega. Kuna koores ja selle lähedal on mürkaine sisaldus suurim, siis väikeste mugulate puhul on tervisele kahjustavalt mõjuvaid aineid kogu mugula ulatuses. Süüa ei tohi rohelisi, kibedaid, mehaaniliselt vigastatud ega liiga väikeseid (20–40 mm) varajasi kartuleid! Kuna glükoalkaloidid ei lagune kuumas vees, tuleb solaniinisisalduse vähendamiseks kartuleid enne keetmist koorida. Keetmisprotsessil ei ole sellist toimet.
Mürgistust põhjustab roheliste, valesti säilitatud või väga vanade mugulate söömine. Kartulimugula roheline värvus on tingitud valguse mõjul tekkinud klorofüllist. Seega – värv ei ole otseselt tingitud solaniinist ega näita ka selle kontsentratsiooni. Küll aga annab see märku mugula kokkupuutest valgusega ning solaniini kõrgenenud sisaldusest. Üks suutäis rohelist kartulit mürgistust ei põhjusta! Kui kartuleid keetes on olnud potis ka üks roheline kartul, siis ei muutu ülejäänud kartulid selles potis mürgisteks.
Solaniinimürgistuse sümptomid tekivad 2–24 tunni jooksul pärast söömist. Mürgistusnähud on järgmised: mõru maitse suus ja neelus, peavalu, higistamine, kõhulahtisus, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine. Enamasti mööduvad nähud ravi toel 24 tunniga. Raske mürgistusega võib kõhulahtisus kesta 3–6 ööpäeva. Lisaks on raske mürgistuse korral kirjeldatud ka teadvuse hägustumist ja koomat. Solaniini mõju rasedusele pole teada, ent peetakse tõenäoliseks solaniini imendumist rinnapiima.
Solaniinimürgistuse korral ei ole soovitatav võtta aktiivsõe tablette, kuna on suur oksendamise oht ja sellega kaasnevad riskid söe manustamisel. Spetsiifilist vastumürki solaniinile ei ole ja selle organismi imendumise aeglustamise meetodeid ei soovitata. Kui inimene on söönud solaniini sisaldavat vilja väikeses koguses, siis piisab, kui talle lonkshaaval tavapärasest rohkem juua anda. Mürgistuskahtluse korral helistada nõu saamiseks infoliinil 16662. Raskekujuliste seedehäirete või suure koguse mürgiste viljade söömisel tuleb pöörduda haiglasse.