Mürgistusriskid

Tavalisemad mürgid kodudes

Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me ise sageli adekvaatselt hinnata ei oska:

  • ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusrohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne;
  • puhastusvahendid – pesuvahendid, -valgendid, loputusvahendid, pesupulbrid, pliitide puhastusvahendid, kuivpuhastusvahendid, aknapesuvahendid, tärpentin jne;
  • kosmeetika – osad kreemid, šampoonid, juuksehooldusvahendid, parfüümid, suuveed, habemeajamisvahendid (eriti alkoholi sisaldavad);
  • muu kodukeemia – eeterlikud õlid, taimekaitsevahendid, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, autokeemia ning aiandustooted;
  • mürgised taimed – nt nartsissid, käokingad, piibelehed jne. Paljude mürgiste taimede marjad ja lehed on värviküllased ning meelitavad seetõttu lapsi end maitsma.

Ligi 90% mürgistustest juhtub kodus.

Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist

  • Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Ära püüa esile kutsuda oksendamist. See võib põhjustada enam kahju kui head.
  • Nõuande saamiseks edasiseks tegevuseks, jälgimiseks saab helistades mürgistusinfoliinile ☎️ 16662 (avatud ööpäevaringselt). Salvesta number enda ja oma lähedaste telefonidesse!
  • Soovitatav on helistada ja konsulteerida ka juhtudel, mil te pole mürgistuse toimumises kindlad.
  • Mürgistusteabekeskus nõustab helistajaid telefonitsi konkreetse situatsiooniga toimetulekuks.
  • Paljud lastega juhtuvad mürgistused on oma iseloomult kerged või keskmise raskusega ning nendega on võimalik toime tulla kodustes tingimustes.
  • Samas võivad aga infoliini õed-arstid soovitada teil kutsuda kiirabi või pöörduda lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.

Mürgistused on valdavalt hooajalised. Vaata kalendrit (kliki kuu nimetusel või liigu hiirega üle tabeli)!

Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni
Juuli August September Oktoober November Detsember

 

Mürgistussümptomid võivad olla erinevad ning sõltuvad mürgi organismi sattumise viisist, kogusest ning mürgist endast.

Mürgistussümptomid võivad olla:

  • iiveldus
  • oksendamine
  • unisus
  • kõhuvalu jne.

Suhtlemine mürgistusinfoliiniga

Mürgistusinfoliinil vastavad kogenud õed, kes on saanud eriväljaõppe toksikoloogia valdkonnas.

Ole valmis vastama järgnevatele küsimustele:

  • Kannatanu vanus ja kehakaal?
  • Mürgi nimi või kirjeldus?
  • Millal ja kuidas mürgistus juhtus ning millises koguses mürgiga?
  • Millised on tekkinud tervisekaebused?
  • Kas kannatanu oksendab?
  • Millist esmaabi on antud?

Järgi mürgistusinfoliinilt saadud tegevusjuhiseid.
Õnneks on paljud mürgistused edukalt kodus ravitavad ning abi saab telefoni teel nõustamisest. 

ÕPPEVIDEOD