Mürgistusriskid

Kõikjal meie ümber on palju lastele ohtlikke aineid, mille tegelikku ohtlikkust me ise sageli adekvaatselt hinnata ei oska:

ravimid – valuvaigistid, gripi- jm külmetusrohud, köhasiirupid, rauatabletid, rahustid, uinutid, vererõhuravimid jne;
puhastusvahendid – pesuvahendid, -valgendid, loputusvahendid, pesupulbrid, pliitide puhastusvahendid, kuivpuhastusvahendid, aknapesuvahendid, tärpentin jne;
kosmeetika – osad kreemid, šampoonid, juuksehooldusvahendid, parfüümid, suuveed, habemeajamisvahendid (eriti alkoholi sisaldavad);
muu kodukeemia – eeterlikud õlid, taimekaitsevahendid, putuka- ja näriliste tõrjevahendid, autokeemia ning aiandustooted;
mürgised taimed – nt nartsissid, käokingad, piibelehed jne. Paljude mürgiste taimede marjad ja lehed on värviküllased ning meelitavad seetõttu lapsi end maitsma.

Ligi 90% mürgistustest juhtub kodus.

Mürgistuse kahtluse korral ära oota mürgistuse sümptomite ilmnemist

Kui kahtlustad, et laps on saanud mürgistuse, ära oota sümptomite tekkimist. Ära püüa esile kutsuda oksendamist. See võib põhjustada enam kahju kui head.
Nõuande saamiseks edasiseks tegevuseks, jälgimiseks saab helistades mürgistusinfoliinile ☎️ 16662 (avatud ööpäevaringselt). Salvesta number enda ja oma lähedaste telefonidesse!
Soovitatav on helistada ja konsulteerida ka juhtudel, mil te pole mürgistuse toimumises kindlad.
Mürgistusteabekeskus nõustab helistajaid telefonitsi konkreetse situatsiooniga toimetulekuks.
Paljud lastega juhtuvad mürgistused on oma iseloomult kerged või keskmise raskusega ning nendega on võimalik toime tulla kodustes tingimustes.
Samas võivad aga infoliini õed-arstid soovitada teil kutsuda kiirabi või pöörduda lähimasse erakorralise meditsiini osakonda.