Mürgistused kemikaalidest

Igal aastal pöördub mürgistusinfoliinile 16662 üle tuhande paarisaja inimese, kes on kokku puutunud erinevate kemikaalidega. Ligi 300 neist juhtumitest on toimunud tugevalt söövitava kemikaaliga. Igal aastal on 30–50 nõustamist mürgistusest tundmatu kemikaaliga, mis oli oma õigest pakendist valatud märgistamata või teisiti märgistatud taarasse. Üks sagedasemaid kemikaalimürgistusi, mis juhtub kodus ja kogemata, on seotud kodumasinate katlakivi eemaldamisega. Loe siit katlakivieemaldiga seotud ohtudest ja esmaabist.

Kui täiskasvanutega juhtuvad sagedasti õnnetused just valest pakendist kasutatud kemikaaliga, siis olmekeemiast saadud mürgistusi on sagedamini väikelaste seas vanuses 1–4 aastat. Kuni nelja-aastaste lastega juhtus 2022. aastal kokku 42 kemikaalidest tingitud mürgistusõnnetust, millega pöörduti haiglasse. Mürgistusinfoliinile aga helistati väikelastega seotud kemikaaliõnnetuste puhul nõu saamiseks ligi 600 korral.

Maailma avastamiseks pistavad lapsed suhu kõike, mis käeulatuses – nii pistetakse suhu WC-poti servalt kätte saadud värskendaja ja närimisoskust proovitakse pesugeelikapslitega. Söövituse tekkimise võimaluse tõttu vajavad kõik pesugeelikapslite vedelat sisu neelanud lapsed haiglas jälgimist; võimalik ka seedehäire teke. Loe siit lastega kodus juhtuvatest mürgistusõnnetustest.

Hoia kemikaale originaalpakendis ning söögist ja joogist eraldi!
Pane kemikaalid lapse haardeulatusest eemale ja ära jäta pudeleid/ pakendeid laokile!

Miks on kemikaalide hoiustamiseks nende ümbervalamine või märgistamata nõusse jätmine ohtlik?

  • Teised ei tea, mis on kirjadeta pudelis sees ja ka kemikaali ümbervalaja ise võib selle unustada.
  • Originaalpudelil on alati märgistus aine ohtlike omaduste kohta, mis juhuslikult võetud pakendil puudub või on eksitav. Sellise kemikaali kogemata neelamisel puuduvad andmed aine keemilise koostise ja söövitavate omaduste kohta, mis raskendab õige meditsiiniabi osutamist.
  • Paljud pesuained lõhnavad magusalt ning meenutavad värvilt ja konsistentsilt mahla, joogikontsentraati või smuutit, mistõttu on neid lihtne joodavate-söödavate ainetega segi ajada.
  • Mitte kõik mürgised ained ei maitse halvasti – eluohtlik etüleenglükool (antifriis), ka dietüleenglülool (pidurivedelik) on magus ja enamasti ka värviline.
  • Joogipudelisse kallamine annab teistele vale signaali turvalisusest. Värviline vedelik limonaadipudelis = limonaad?
  • Kallates kemikaali suvalisse pudelisse, puudub selle kasutajal igasugune kaitse. Näiteks uudishimulik laps avab pudeli kiiresti, kuna ümbervalatud kemikaali pudelil puudub lapsekindel kork.
  • Tugeva januga või ka alkoholijoobes inimene võib haarata riiulilt või laualt esimese läbipaistva vedelikuga pudeli või klaasi ja juua mitu lonksu enne, kui valet maitset tunneb.
  • Kõige levinum mürgituse põhjustaja on märgistamata kemikaal, nagu näiteks veekeedukannu jäetud katlakivieemaldaja lahus. Kemikaali kannu pannes tuleks see alati arusaadaval moel märgistada, et vältida kemikaalilahuse joomist või selle kasutamist toiduvalmistamisel. Kleebi kannule silt – Ära joo, äädikas! või teibi kaas kinni ja kirjuta hoiatus kleeplindile.

Kui kahtlustad kemikaalimürgistust – ära jää ootama sümptomite ilmnemist!