Mürgistused loodusest

Ehkki Eesti loodust peetakse inimese jaoks üsna ohutuks, tasub siiski loodusesse minnes varuda infot antud piirkonna ohtlikest taimedest, marjadest. Kevadest sügiseni on infoliinil 16662 tihedalt päringuid ja esmaabi vajadusi erinevate looduslike mürgiainete tõttu.

Meie ainuke üsna tinglikult mürgiloomaks nimetatud rästik, tekitab inimestega ootamatult kokku sattudes suurema ehmatuse mõlemale osapoolele. Rästikuhammustuse vältimiseks tasub looduses liikudes olla tähelepanelik. Kuna madu on iseloomult arg, siis ta pigem väldib inimeste seltskonda ning ründab vaid äärmisel vajadusel. Õnneks mõjub rästiku mürk inimesele vaid hammustuskohas (nähtav verevalumina) ning tõsiemad tervisekaebused ilmnevad vaid ülitundlikel inimestel.

Loe ka juhist tegutsemistaktikaks rästikuhammustuse puhul! Enamikel juhtudel ei vaja rästikuhammustus kohest antidootravi rakendamist. Enamgi veel – antidoot võib ise põhjustada eluohtlikke allergilisi reaktsioone ning selle manustamine on seetõttu ka haiglates väga kindlatel näidustustel teostatav protseduur. Kasutatav antidoot ei neutraliseeri rästikimürki, vaid aitab inimese organismil mürgiga toime tulla.

 

Esmaabi loodusest tingitud ägedate mürgistuste korral:

  1. Kui on söödud midagi mürgist, tuleb suu kohe loputada.
  2. Kindlasti pole vaja ajada kannatanut oksendama.
  3. Anda väikeste lonksude kaupa juua vett.
  4. Kindlaks teha taime, marja, seene täpne nimetus ja hinnata selle võimalik allaneelatud kogus!
  5. Helistada mürgistusinfoliinile 16662, et saada teada, kas tegemist on mürgise taime/seene/marjaga ning kas manustatud kogus on tervisele ohtlik või mitte.
  6. Jälgida täpselt mürgistusinfoliinilt saadud juhiseid!
  7. Igas kodus võiks varuks olla aktiivsüsi. See ei maksa palju ja on õigete säilitamistingimuste korral praktiliselt aegumatu, ent võib üllatavalt paljude mürgistuste korral olla elupäästvaks vahendiks.

 

    mets