Kevadised hoiatused

Selleks, et kevadised toimetused kulgeksid edukalt ja ei tooks kellelegi täiendavat muret, tuletame meelde ettevaatusabinõusid igapäevaste tegevuste juures.

Kevadine suurpuhastus

Koristades kemikaalidega kasutage kaitsevarustust – kummikindaid ja pihustatavate vahendite puhul ka maski. Kasutage pihustatavaid ja tugeva lõhnaga aineid ainult hästi ventileeritud ruumis või hoidke akent lahti. Enne tarvitamist lugege pakendilt kasutusjuhendit.

Erinevad puhastusvahendid ei ole mõeldud omavahel segamiseks! Tekkiv keemiline reaktsioon ei paranda aine puhastusvõimet, vaid muudab segu pahatihti hoopis kasutajale või ka kasutatavale pinnale ohtlikuks. Näiteks kokku kallatud kloorisisaldavad aluselised vannitoas kasutatavad puhastusvahendid ja happeline puhastusvahend tekitavad terava lõhnaga ja hingamisteid ärritava kloorgaasi. Tavaline alus ja hape koos, aga tulemuseks on palju nahkaärritavat vahtu. Vältige kasutamiseks lahustatud ainete jätmist suvalistesse anumatesse! Keegi võib need lauale jäetud joogi pähe ära juua. Sama reegel kehtib köögis masinate katlakivieemaldust tehes; märgistage alati töötluses olev masin!

Kuuride, garaažide ja panipaikade koristamisel tuleb kokku korjata kõik tundmatud ja märgistuseta kanistrid ja pudelid, kus keegi ei mäleta, mida need sisaldavad ning viia need kohaliku omavalitsuse juures olevasse ohtlike jäätmete kogumispunkti. Tähelepanu tuleb pöörata ka talveks suvilasse või õuemajja jäetud rotimürgile. Nüüd, kus pere jälle suvilas ja lapsed uudistavad, mis talvega on muutunud, tuleb ahvatlevate värviliste terakestega taldrikud riiulite ja kappide alt kokku korjata ning mürk likvideerida nii, et ei lapsed, koduloomad ega linnud seda kätte saa.

Jäätmete põletamine on kevadine murekoht ka infoliinil 16662. Eriti puuvillane riie, ent ka plastik, poroloon ja penoplast tekitavad põlemistulemusena tsüaniidgaasi, mis põhjustab kinnises ja halva ventilatsiooniga ruumis hapnikupuudust, mõjudes oluliselt kiiremini kui vingugaas. Tekib peavalu ja halvimal juhul teadvusekaotus.

Koristamistuhinas ei tohi unustada pere kõige väiksemaid – kapist välja võetud vahendid peavad olema lapse haardeulatusest väljas ja teda ei või nendega üksi jätta. Erinevaid kemikaale ei tohi jätta lahtiselt seisma, vaid pärast kasutamist kork kohe tagasi keerata – see ei takista üldiselt last pudelist ainet kätte saamast, kuid aeglustab tempot, millega vedelik kätte saadakse ja annab vanemale lisaaega sekkumiseks.

Kui siiski juhtub kemikaalide kasutamisel õnnetus, siis vaadake esmaabi võtteid ja helistage nõu saamiseks infoliinile ☎️ 16662!

Kui juba suurem koristamine ette võetud, siis tasuks üle vaadata ka esmaabikarbid ja ravimikapid ning sealt leitud aegunud ravimid apteeki tagasi viia. Nii on kindel, et need utiliseeritakse õigesti ja ravimid ei pääse keskkonda mürgitama. 

Aiatööd

Aias ootab kevadeti palju toimetamist ja taas tuleb tähele panna, et lapsed ei saaks kätte lilleväetist ega taimekaistevahendeid. Samuti tuleks lapsele selgitada, mis peenarde peal kasvab. Iga peenrast või selle lähedalt leitud rohelist lehte ei tohi suhu pista, vaid peab ikka loa saamiseks enne täiskasvanule näitama. Ka siis, kui lapsed on saadetud aiast murulauku või sibulapealseid tooma, tasuks ikka toodule enne seda salatisse või võileivale hakkimist tähelepanelik pilk peale visata. Igal aastal pöördub infoliinile 16662 inimesi, kellel nõnda mingid muud rohelised lehed, sagedamini nartsissi või siniliilia omad, toidu sisse sattunud ja halvemal juhul ka juba ära söödud.

Tasub meeles pidada, et söömisel põhjustavad kõik kevadised sibullilled seedetraktiärritust. Kõige väiksematel võib ka lillelehtedega mängimine põhjustada nahapunetust ja valulikkust. Mittesöödava taime söömise puhul tuleb kõigepealt lapse suu ja taimemahlaga kokku puutunud nahk puhtaks pesta. Seejärel helistada infoliinile 16662 , kus saab juba täpsemalt arutada, mis taime ja kui palju söödi ning kas ja mida sel puhul veel tegema peaks.

Esimene seenehooaeg

Kevadel algab esimene seenehooaeg; metsa ja mõnel pool ka aedadesse ilmuvad kevadseened – kevadkogritsad, mürklid ja kurrelid. Enne, kui neid söömiseks korjata, peab olema kindel, mis seenega täpselt on tegemist. Kui mürklit võib tarvitada toiduks värskelt praetuna, siis korralikult kupatamata kevadkogritsa söömine lõppeb mürgistusega! Seenetoidu valmistamisel on oluline tagada ruumis hea ventilatsioon! Kevadkogritsast (pildil) võib kokk saada mürgistuse ilma seent maitsmata, sest seentest eralduvad keeduaurud on mürgised!

Seenemürgistuse kahtlusega helista infoliinile 16662 edasiste juhiste saamiseks ning üsna tõenäoliselt vajad kiireks abiks ka aktiivsütt.