Mürkseened – seenemürgid

Seenemürgid ehk mükotoksiinid on kemikaalid, mida toodetakse ja säilitatakse seene viljakehas. Mürgisus oleneb seeneliigist, viljakeha vanusest ja osast. Ehkki mürkaineid võib sisalduda väikeses koguses, võib nende tugevus võimaldada sümptomite tekkimist juba väikeste koguste allaneelamisel.  

Eluohtlikest seentest tingitud mürgistust tuleb kahtlustada, kui seedetrakti ärrituse sümptomid (sh kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus) avalduvad viibega, s.t 6 ja enam tundi pärast söömist. Sellisel juhul on vajalik meditsiiniline läbivaatus ja jälgimine haiglas. Rakumürke sisaldavad seened (nt valge ja roheline kärbseseen, värske kevadkogrits, kühmvöödik) tekitavad tõsiseid süsteemseid mürgistusnähtusid ning organkahjustusi (eelkõige maksa- ja neerukahjustusi). Närvimürke sisaldavad seened (nt punane kärbseseen, punakas narmasnutt, niitlehtrik, terav paljak) mõjuvad kesknärvisüsteemile juba 20 minuti kuni 4 tunni jooksul pärast seente söömist. Mürgistusest annavad märku nt higistamine, tugev süljeeritus, segasustunne, madal vererõhk. Koos alkoholiga mürgistusnähte põhjustavad seened (nt voldiline tindik, tamme-kivipuravik, soomusmampel, mürkel) reageerivad alkoholiga nii seenesöögi ajal kui ka kolm ööpäeva hiljem. Nii tuleb alkoholist hoiduda vähemalt 72 tundi pärast seeneroa söömist.

Mürgistuskahtlusel pea alati nõu infoliinil 16662 ja järgi antud juhiseid! Mitmete seene-, taime- ja ravimimürgistuste korral on abi aktiivsöest. Varu koju, suvilasse, reisile minnes piisav kogus aktiivsöetablette! Loe aktiivsöe manustamisest.

Mürkaineid sisaldavad seened:

  1. Amatoksiini/ tsüklopeptiide sisaldavad seened - valge kärbseseen (Amanita virosa), roheline kärbseseen (Amanita phalloides), jahutanuk (Galerina autumnalis, sünonüüm marginata).
  2. Güromitriini/ Monomethüülhüdratsiini sisaldavad seened - kevadkogrits (Gyromitra esculenta), sügiskogrits (Gyromitra infula), hiidkogrits (Gyromitra gigas), liudkogrits (Gyromitra perlata), harilik ringik (Cudonia circinans).
  3. Orellaniini sisaldavad seened - kühmvöödik (Cortinarius rubellus), kastanvöödik (Cortinarius orellanus), kroomvöödik (Cortinarius vitellinus), erekollane vöödik (Cortinarius splendens), meinardi vöödik (Cortinarius meinhardii).
  4. Muskariini sisaldavad seened - niitlehtrik (Clitocybe dealbata), punakas narmasnutt (Inocybe erubescens), siid-narmasnutt (Inocybe geophylla), kuhik-narmasnutt (Inocybe rimosa), lilla mütsik (Mycena pura), roosa mütsik (Mycena rosea).
  5. Iboteenhapet/mustsimooli sisaldavad seened - punane kärbseseen (Amanita muscaria), panter-kärbseseen (Amanita pantherina), kuning-kärbseseen (Amanita regalis), pruun kärbseseen (Amanita porphyria).
  6. Kopriini sisaldavad seened - voldiline tindik (Coprinus atramentarius), nuijalg-lehtrik (Clitocybe clavipes), soomusmampel (Pholiota squarrosa), kurrel (Verpa bohemica).
  7. Psilotsübiini sisaldavad seened - terav paljak (Psilocybe semilanceata).
  8. Seedetrakti ärritavad seened - saatana kivipuravik (Boletus satanas, põhjustab ka hüperprokaltsitoneemiat), tamme-kivipuravik (Boletus luridus), tavavahelik (Paxillus involutus, põhjustab ka Paxilluse sündroomi), riisikad (Lactarius), punalehik (Entoloma), heinikud (Tricholomatales), väike murukera (Scleroderma bovista), jne.
  9. Paxilluse ehk vaheliku sündroomi (autoimmuune hemolüüs) põhjustavad seened - tavavahelik (Paxillus involutus, põhjustab ka seedetrakti ärritust).
  10. Hüperprokaltsitoneemiat põhjustavad seened - saatana kivipuravik (Boletus satanas).
  11. Mitmesuguseid kõrvaltoimeid põhjustavad seened - shitake seened (Lentinona entodes, põhjustavad dermatiiti).

Nimekirja aluseks on rahvusvaheline seenemürgistuste klassifikatsioon (White et al  (2019) Mushroom poisoning: A proposed new clinical classification (2019 Jan;157:53-65, DOI: 10.1016/j.toxicon.2018.11.007), tuues välja Eestis mürgistusi põhjustavad mürgiseente grupid.

valge seen