Punane kärbseseen kuulub närvimürke sisaldavate seente hulka. Seenes on järgmised mürkained: iboteenhape, mustsimool ja muskasoon. Nende mõju kesknärvisüsteemile avaldub 20 minuti kuni 3 tunni jooksul pärast seente söömist. Esmaselt avalduvad unisus, pearinglus, tasakaaluhäired, iiveldus, oksendamine. Järgnevad eufooria, hallutsinatsioonid, psühhoosinähud, lihastõmblused. Lisaks on krampide oht – seda eriti lastel. Mürgistusseisundist, mille tunnus on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja -valu, väljatulek võib kesta kuni 5 päeva ning inimene ei pruugi sel ajal olla töövõimeline.
NB! Toksilised on kõik seeneosad, eriti kübar. Keetmine või muul moel kuumtöötlemine ei kõrvalda muskimooli/ iboteenhapet sisaldavate seente kõiki toksilisi koostisosi ega vähenda märgatavalt toksilisust.
Meedias ringleb mitmeid viiteid punase kärbseseene imelisele ravitoimele. Vaadates kärbseseene kui ravimi propageerijate viidatud tõendusmaterjale, on viited üsna üldised – stiilis „naised saunas rääkisid“ või viidatakse uurimisasutustele, mida ei ole tegelikult olemas. Samas, välisallikatele ja teadusasutustele viitamine kõlab uhkelt. Eesti mürgistusteabekeskuse ekspertidele tekitavad muret kõik sellised soovitused, mis suunavad inimesi kärbseseent sisse võtma. Punane kärbseseen ei toimi antibiootikumina, ei ravi vähki ega muid haiguseid, nagu soovitavad kärbseseene preparaatidel põhinevaid tooteid pakkuvad ärimehed ja imeravitsejad.
Mürgistusinfoliinile 16662 on punase kärbseseenega seotud mürgistuskaebustega pöördutud siis, kui mürkainete toime lahenemine on pikaajalisem või inimene on sattunud haiglasse. Kergematel juhtudel infoliinile ei helistata, sest ravivõtted on teada. Mürgistuskõnede andmebaasis on registreeritud kokku ligi poolsada punase kärbseseene mürgistusega seotud juhtumit. Surmajuhtumeid ei ole täheldatud või need on olnud seotud samal ajal põetava muu haigusega.