Tundmatud seened tasub metsa jätta
Seenehooajal sagenevad terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliinile 16662 tehtavad murekõned seoses seenemürgistusjuhtumitega. Terviseameti mürgistuseteabekeskuse juhi Mare Oderi sõnul on sel aastal seenemürgistuste teemal nõu antud juba 24 korral. On olnud kaks juhtumit, kus söödi valget ja rohelist kärbseseent. Lisaks on söödud seeni, mis ei sobi kokku alkoholiga. Eelmisel nädalal kasutati haiglas ühe mürgistuse raviks amatoksiini-nimelise seenemürgi antidooti, mis on mõeldud just rohelise või valge kärbseseene mürgistuse korral. „Need seenekorjajad, kes liiguvad metsas vaid sügiseti ja muidu seeni väga ei tunne, peaks loobuma valgete seente korjamisest, kuna nende segiajamise risk on kõige kõrgem,“ ütles Oder.
Oderi sõnul on oluline ka meelde tuletada, et telefonile vastav nõustaja ei näe muru sees olevaid või helistaja poolt juba purki hoidiseks tehtud seeni. „Mürgitusinfonumbrile 16662 helistajad peaksid suutma seent enne tuvastada. Sel moel saame omaltpoolt hinnata võimalikku mürgistust või ärasöödud marja, seene, taime ohutust. Igal juhul on kehtiv ka eelmisel aastal antud soovitus – kui inimene kohtub metsas tundmatu seenega, on mõlema osapoole jaoks turvaline see seen metsa jätta,“ ütles Oder.
Mürgised seened jagatakse surmavalt mürgisteks, enne kupatamist mürgisteks ja seedetrakti ärritavateks seenteks. Eestis leiduvate surmavalt mürgiste seente hulka kuuluvad valge kärbseseen, roheline kärbseseen, kühmvöödik, kevadkorgits ja jahutanuk. Siia gruppi kuulub ka tavavahelik, ent mürgistussümptomid avalduvad pärast korduvat seene söömist. Selliste seente söömisel võivad mürgistuse esimesed nähud ilmneda alles 4–24 tunni möödudes ning nendeks on kõhuvalu, oksendamine ja kõhulahtisus. Vahepeal võib inimene tunda end juba paranenuna, kuid hiljem, kui kahjustunud maks ja neerud rakumürkide tõttu enam ei toimi, ilmnevad haigusnähud taas.
Mürgistuskahtluse korral innustame helistama mürgistusteabekeskuse ööpäevaringsele infoliinile 16662. Mürgiste seente söömisel on esmaseks ravimiks aktiivsüsi ja tuleb võimalikult kiiresti pöörduda haiglasse. Kuna aktiivsüsi on ravim nagu iga teinegi, siis tuleb ka söetablettide sissevõtmisel teada – millal seda tohib teha ja millises koguses. Seetõttu tuleb ka sel juhul alati enne nõu pidada 16662 vastava õde-nõustajaga.
Närvisüsteemi kahjustavatest mürgiseentest kasvab Eestis panter-kärbseseen, kuning-kärbseseen, punane kärbseseen, kuhik-narmasnutt, siid-narmasnutt, niitlehtrik ja terav paljak. Nende seente mürgisuse mõju avaldub kiiresti, ent enesetunde paranemine võib aega võtta päevi. Mürgistuse nähtuteks on higistamine, suurenenud süljeeritus, kõhuvalu, nägemishäired, ent mõne seene puhul ka segadusetunne, madal vererõhk ja hallutsinatsioonid.
Seedetrakti ärritavate seente toksiinid toimivad eelkõige seedetrakti limaskestale ja tavaliselt need seened ei mõjuta kesknärvisüsteemi ega põhjusta ka siseelundite kahjustusi. Erandiks on hiid-punalehik, mis põhjustab lisaks tugevale maoärritusele ka mööduvat maksa- ja neerukahjustust. Sümptomid algavad üldiselt 30 minuti kuni 2 tunni jooksul ja leevenduvad 3–4 tunniga.
Lisaks mürgiseentele leidub Eestis ka neid söögiseeni, mille söömise kõrvale ei tohi tarbida alkoholi. Sellisteks seenteks on tamme-kivipuravik, nuijalg-lehtrik, soomusmampel, mürklid, mõningad heinikulised, kurrel ehk sõrmkübaraseen ja voldiline tindik. Reaktsioon võib vallanduda isegi juhul, kui pruukida alkoholi päev enne või viis päeva pärast seente söömist. Sellisel juhul tekib inimestel eeskätt näo, kaela ja ülakeha punetus, higistamine, peavalu ning erinevad seedehäired, mis algavad tugeva iiveldusega.
Mõnel inimesel võib pärast seenetoidu tarvitamist tekkiv iiveldus ja oksendamine olla seotud ka lihtsalt seentes leiduva seenesuhkru ehk trehaloosi talumatusega. Seedetrakti ärritavate seente hulka kuuluvad ka mõned riisikad, lehikud ja puravikud. Seega ei sobi seeneroad kõigile. Siinjuures on oluline meeles pidada, et alla kaheaastastele lastele on seened raskesti seeditavad ja kutsuvad esile tugeva oksendamise.
Terviseameti mürgistusteabekeskuse infoliin 16662 on avatud ööpäev läbi kõikidel nädalapäevadel nii elanikele kui ka tervishoiutöötajatele. Telefoniliinile helistamine on anonüümne ning kohaliku kõne hinnaga; välisriigist helistada numbril +372 7943 794.