Kliinilise toksikoloogia seminaril jagasid oma kogemusi ka mürgistuseksperdid Norrast ja Soomest

Mürgistusteabe osakond lükkas aastale hoo sisse 4. jaanuaril toimunud mürgistusravi seminariga Viru konverentsikeskuses. Aasta alguse pidulikust meeleolust kantult arutati olulisi mürgistuste diagnostika ja raviga seotud teemasid.

Vajadus seminari järele tekkis reaalsest igapäevatööst ning käsitletavateks teemadeks pakkusid ideid kõik infoliinil 16662 nõustavad eksperdid. Ideega tulid kaasa Mürgistusteabekeskuste Ühingu mullusügisesel aastakoosolekul osalenud Norra ja Soome kolleegid professor Dag Jacobsen Oslo Ülikooli Haiglast ja dr Aino Pennanen Soome mürgistusteabekeskusest. Seminari korralduse organiseerimise ja toe pakkumise võttis enda õlule meie ennetustöö vastne juht Anne-Liise Verpson. Sessioone ja arutelusid juhtisid meie kliinilised konsultandid Põhja-Eesti Regionaalhaiglast dr Raul Kokassaar ja dr Jevgeni Serov.

Seminari avas mürgistusteabe osakonna juht Mare Oder, kes andis oma ettekandega ülevaate Eesti mürgistusjuhtumite statistikast ja eripäradest ning hetke murekohtadest. Päeva jätkas prof Jacobsen kardiovaskulaarsete ravimite mürgistuse spetsiifilise ravi teemal. Digoksiinimürgistuste raviks DigiFab-antidoodi kasutamise väljakutsetest rääkis dr Kirke Kirik, kes läbis MTKs aasta lõpus oma kahekuulise residentuuri mürgistuste praktika. Selle lõppakordiks sobis teema süva-analüüs, ülevaade Eesti kogemusest antidoodi kasutamisel ning rahvusvaheliste uurimistööde tulemustest. Arutelu oli viljakas – seda ilmestab tõsiasi, et prof Jacobsen võttis ettekande ja arutelutulemused endaga kaasa, et uuendada Norra ravijuhiseid andidoodi DigiFab kasutamisel digoksiinimürgistuste korral.

Seminaripäeva esimese poole lõpetas Regionaalhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumi laborispetsialistide ülevaade kliinilise toksikoloogia laborivõimekusest Eestis. Nii said osalejad põhjaliku teadmise sellest, milliseid analüüse üldse saab Eestis teha ja millistes laborites. Kohtutoksikoloogiaekspert Mailis Tõnisson tutvustas analüüsimeetodeid, mida kasutatakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis ning selgitas valepositiivsete ja -negatiivsete testitulemuste tagamaid. Rõõm on tõdeda, et seminarist hoogu saanud MTK koostöö EKEIga jätkub Eesti mürgistusjuhtumite statistika ja analüüside valdkonnas. 

Pärastlõuna sisustasid prof Jacobsen ja Lääne-Tallinna intensiivravi osakonna juhataja, dr Raido Paasma toksiliste alkoholide põhjustatud mürgistusjuhtumeid tutvustades. Metanooli- ja etüleenglükoolimürgistused ning ravispetsiifika tõid osalejateringi elavat arutelu, mille käigus said arstid praktilisi nõuandeid antidootide etanooli ja fomepisooli kasutamiseks.

Päeva viimases osas tõi saali elevust MTK õde-nõustaja Ruth Kastanje, kes oma põneva ettekandega tutvustas n-ö uusi tulijaid Eesti narkoturul. Lisaks osalejate silmaringi avardamisele uute sõltuvusainete teemal tuli arutlusele ka jätkuv murekoht seoses kofeiiniga, mis on seniajani kogu Euroopas registreeritud toidulisandina ning seetõttu potentsiaalselt letaalses doosis saadaval retseptivabalt.

Seminari lõpusõnadeni hoidis pinget prof Jacobseni juhitud arutelu toksidroomide olemusest ja olulisusest. Sümptomite äratundmine ning nende põhjal õigete raviotsuste tegemine on oluline nii igapäevaelus kui ka CBRN-sündmuste valguses. Kui rünnakul kasutatud mürgi kohta puudub kriisi hetkel igasugune teave või kui haiglasse toodud patsient on teadvuseta või vaikib – kuidas panna sel juhul paika kiiresti kõige vajalikum raviplaan? Selliste küsimuste arutamiseks on ülioluline jagada vastastikku kogemusi ja teadmisi võimaluse korral lisaks oma riigi spetsialistidele ka väliskolleegidega – nii nagu õnnestus meie mürgistusravi seminaril.

Ehkki tänaseks nõustab infoliin 16662 rohkem inimesi, kui ravivad mürgistuspatsiente kõik Eesti haiglad ja perearstid kokku ning kiirabide väljasõidud mürgistusõnnetustele on langenud pea poole võrra, soovisime kaasata meie seminari aruteludesse kolleege mitmest valdkonnast. Terviseamet toetab mürgistusi kõige rohkem raviva tervishoiuteenuse osutajat, Regionaalhaiglat, meie kliinilise toksikoloogia ekspertide järelkasvu eest hoolitsemisel ja on sirutanud käe tervishoiuteenuse osutajate toetamiseks seda riigi vaates kõige enam vajaminevas punktis. Nii oli mürgistusravi seminaril lisaks mürgistusteabe osakonna õde-nõustajatele ja kliinilistele toksikoloogidele osalejaid haiglatest ja kiirabidest, nii Tallinnast kui ka Tartust. Lisaks pidasime oluliseks hoida sidet mürgistusteabekeskuse endiste kolleegidega erinevatest haiglatest.

Hoidmaks seminaril sõbralikku ja arutlema julgustavat õhkkonda, otsustasime osalejate arvu hoida alla 40. See plaan õigustas end ja pakkus positiivse üllatusmomendi ka norra professorile, kes siiralt rõõmustas, et põhjamaalased nii aktiivselt küsimusi esitasid ja aruteludes osalesid. Vestlused jätkusid ka sirutuspauside ajal ning kogu päeva vältel tunti huvi järgmise seminari toimumisaja ja teemade kohta ning võimalusest säilitada ennast järgmisel korralgi osalejate nimekirjas. Need pöördumised koos seminari järel saadud positiivse tagasisidega andsid kindlust seminari vajalikkusest – loodame, et sellest kujuneb välja iga-aastane väga oodatud teadmiste ja kogemuste jagamise päev toksikoloogia valdkonnas. Meie väliskolleegide toetus ja kaasaelamine Eesti mürgistusteabekeskuse arengule teeb südame soojaks ja annab kindlust sel teel hoogsalt edasi liikumiseks.

Mürgistusteabekeskus