Mürgistused kemikaalidest

• Foolium
• Elavhõbe
• Glütserool (glütseriin, suurte koguste manustamisel võivad tekkida seedehäired)
• Deodorandid
• Juukselakid, -geelid, -vahud, -vahad
• Huulepulgad
• Näoveed (alkoholi sisalduse tõttu tasub lapse puhul paari lonksu allaneelamise korral konsulteerida mürgistusteabekeskusega telefonil 16662)
• Ränigeel (Silica-geel) 
• Küünlad
• Pliiatsid, kriidid, värvid (guašš-, sõrme-, vesivärvid jne) 
• Vesilahustuvad liimid (nt liimipulgad, paberiliim)
• Magusained (nt sahhariin, tsüklamaat, aspartaam)
• Meik
• Multš
• Paber
• Sinine kleepimissavi plakatitele (bostik)
• Tuletikutoosi kraapepind
• Tuletikkude otsad (kuni 20 tk)
• Kehakreemid (suurte koguste sisse söömisel võivad tekkida seedehäired)     

Kodustest antigeenide kiirtestidest on saanud oluline vahend COVID-19 nakkuse ja gripi varajaseks tuvastamiseks. Oluline on teada, et paljude kiirtestikomplektide puhverlahuse anum sisaldab kemikaalina naatriumasiidi.

Testikomplektid sisaldavad tavaliselt nina tampooni, väikeses anumas naatriumatsiidi sisaldavat puhverlahust ja korki ning testkassetti. 

Mis on naatriumasiid ja millised ohud võivad tekkida?

Naatriumasiid on värvitu, maitsetu ja lõhnatu pulber, mida on kasutatud autode turvapatjades, herbitsiidina ja kahjuritõrjevahendina. Tänapäeval kasutatakse seda kõige sagedamini laboratoorse säilitusainena ning mõnes tööstusprotsessis. 

Allaneelamisel võib naatriumasiid põhjustada vererõhu langust, tasakaaluhäireid, peavalu ja südamepekslemist. Õnneks sisaldab enamik kiirtestide puhverlahuseid naatriumasiidi väga väikestes kogustes (alla 0,1%), mistõttu on mürgistuse risk väike. Siiski tuleb vältida lahuse sattumist suhu, eriti lastel.

Viaali väike kork võib sattuda hingamisteedesse ja põhjustada lämbumist.

Puhverlahuse anum (viaal) võib koos korgiga meenutada silmatilkade pudelit. Võib juhtuda, et anum aetakse kogemata ravimitega segi ja tilgutatakse silma või ninna, mille tulemusel võib tekkida ärritus. 

Nahale sattudes võib lahus põhjustada nahaärritust.

Õnnetuse korral on esmaabiks VESI

• Kui vedelik satub silma – loputa silmi sooja veega 15–20 minutit.
• Kui vedelik satub nahale – pese nahka vee ja seebiga.
• Kui vedelik satub suhu – loputa suud veega. Väikelaste puhul, kes ei oska ise suud loputada, puhasta suu märja rätikuga ümber ema-isa sõrme. NB! Mitte mingil juhul ei tohi kannatanut ajada oksendama.

Olukorra hindamiseks ning õigete käitumisjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Oluline on meeles pidada, et nii desinfitseerimis- kui ka puhastusvahendid on kemikaalid, mille kasutamisel tuleb järgida ohutusnõudeid. Nende vahendite hooletu kasutamine võib põhjustada mürgistuse. 

Viirushooajal võib tekkida tunne, et vaid desinfitseerimisaine pidev pihustamine õhku ja pindadele hoiab viirused eemal. Kuid desinfitseerimisvahend ei ole imerohi, mis hävitaks kõik viirused – korralik märgkoristus on tegelikult efektiivsem ja ohutum. Desinfitseerimisaine on kemikaal, mis sisaldab kõrges kontsentratsioonis alkoholi, tavaliselt etanooli ja isopropüülalkoholi. Kuigi alkohol tapab viirused ja bakterid, võib selle mõtlematu kasutamine põhjustada organismis mürgistuse. 

Oluline on kasutada desinfitseerimisvahendeid vastavalt kasutusjuhenditele ja ohutusnõuetele. Pihustamist tuleks teha näost eemal, et vältida aine sissehingamist, mis võib põhjustada limaskestade ärritust. Seetõttu on soovitatav pindade puhastamisel eelistada tavalist märgkoristust ning käte pesuks kasutada vett ja seepi. Suure koguse aine sissehingamise tagajärjel tekib limaskestade kahjustus (põletus) kiirelt ja paraneb kaua. 

Puhastamisel tuleb vastavalt pinnale valida sobivad puhastusvahendid, kuid kindlasti ei tohi kemikaale omavahel segada, sest tulemuseks võib olla teadmata toimega kemikaal või mürgine gaas. Koristamisel on oluline tuulutamine, s.t piisava ventilatsiooni tagamine, mis aitab ruumist välja viia nii haigustekitajad kui ka puhastusvahendite aurud.

Mürgistusinfoliinile helistatakse tihti seoses purunenud elavhõbetermomeetriga. Eriti suurt muret põhjustab selline juhtum just lapsevanematele.

Enamasti purunevad klaasist termomeetrid laste käes mänguhoos või ajal, mil termomeeter on kehatemperatuuri mõõtmiseks neil suus. Kraadiklaasist väljunud elavhõbeda väikeses koguses allaneelamine ei põhjusta mürgistusohtu, kuna see ei imendu seedeelundkonnas. Katki hammustatud kraadiklaasi puhul võivad ohtlikuks osutuda hoopis väikesed klaasikillud, mis võivad vigastada õrna limaskesta. Elavhõbeda mürgine toime avaldub aurude sissehingamisel. Seetõttu on kraadiklaasi purunedes kõige tähtsam põrandale laiale veerenud elavhõbedakuulikesed kiiresti ja õigesti kokku korjata.

Kõige sagedamini tekib küsimus – kuidas käidelda katkisest termomeetrist põrandale välja valgunud metallilist elavhõbedat (kogus umbes 0,5–2 g). Põrandal olev elavhõbe hakkab õhuga kokkupuutel aurustuma ning võib väikeses, soojas ning ventilatsioonita ruumis saavutada mürgistust põhjustava kontsentratsiooni. Mürgistuse teket saab vältida ruumi õhutamisega, elavhõbeda kokkukorjamise ning selle sulgemisega kinnisesse purki/pudelisse või kindlalt suletavasse grip-kotti.

Elavhõbetermomeetri purunemisel: 

• ava aknad või lülita sisse ventilatsioon;
• ära luba lapsi ega lemmikloomi purunenud elavhõbedakraadiklaasiga saastunud tuppa;
• lülita välja põrandaküte, et takistada elavhõbeda aurustumist;
• korja elavhõbedakuulikesed kokku tolmuimejat kasutamata.

Koristamiseks sobilikud vahendid on: 

• kaanega purk, pudel või kindlalt sulguv grip-kott;
• paberrätikud;
• silmatilkade pipett;
• totruteip või habemeajamisvaht ja väike pintsel;
• taskulamp.

Nipid ja juhised elavhõbeda kokkukorjamiseks

Esmalt korja kokku klaasikillud ja aseta kogumisnõusse, ka need tuleb viia ohtlike jäätmete kogumiskohta. Korja kokku paberiserva (või pipeti) abil nähtavad elavhõbedakuulid. Elavhõbe ei imendu läbi naha, seega on ohutu, kui elavhõbe satub koristamise käigus nahale. Elavhõbeda kuulid on äärmiselt kergesti liikuvad ning elavhõbeda kuulikesi on leitud erinevates ruumides väga laial pinnal. Seega on oluline väga tähelepanelik kontroll.

Kõikide elavhõbedakuulikeste kokkukorjamiseks võib kasutada hämaras või täiesti pimedas ruumis taskulambi valgust (elavhõbe on valgusvihus nähtav) ning silmatilkade pipetti väikeste kuulikeste kokkukorjamiseks. Väga väikeste kuulikeste kokkukorjamiseks võib kasutada pintslile pihustatud habemeajamisvahtu (või toruteipi), sellega ettevaatlikult üle põranda tõmmates või patsutades jäävad kuulikesed selle külge kinni. Pintslit saab vahu sees olevate elavhõbedakuulikestega koristamise ajal puhastada paberrätikusse.

Üks sagedasemaid kemikaalimürgistusi, mis juhtub kodus ja kogemata, on seotud kodumasinate katlakivi eemaldamisega. Tavaliselt juhtub see siis, kui õhtul pannakse katlakivieemaldi või äädikalahus veekeedukannu, aga hommikuks on see meelest läinud ja kannus olevat vett kasutatakse näiteks kohvi, tee või lapse piimasegu valmistamiseks. Äpardusest annab märku imelik maitse suus või kokkutõmbunud piim tassis.

Juhtunud on ka olukord, kus üks pereliige alustab keedukannu puhastamist, kuid teine ei tea sellest ning kasutav kemikaali sisaldavat vett toidu valmistamiseks. Selle vältimiseks on oluline märkida katlakivieemalduses olev keedukann nii, et seda märkaks ka kiirustamise ja väsimuse korral. Oluline on, et kõik pereliikmed saaksid märgistusest ühtemoodi aru.

Kui kemikaali on veega lahjendatud vastavalt juhistele, siis on see piisavalt lahja, et mitte tekitada kontsentreeritud kemikaalile omast söövitust. Allaneelatud lahjendatud kemikaal võib siiski ärritada suu limaskesta ja tekitada kerge seedehäire. Enamasti ei põhjusta see suuremat tervisekahju, kuid neelu tundlikkus võib kesta paar päeva. Vältida tuleks kuumi ja vürtsikaid toite või jooke. 

Katlakivieemaldi kontsentreeritud lahuse seespidine kasutamine võib viia söövituse tekkeni. 

Õnnetuse korral on esmaabiks VESI

Suu tuleb loputada ning juua lonkshaaval puhast vett. See aitab nii suu puhastada kui ka allaläinud kemikaali lahjendada.

NB! Mitte mingil juhul ei tohi kannatanut ajada oksendama! 

Olukorra hindamiseks ning õigete käitumisjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

> Tutvu esmaabijuhistega

Ajast aega on väikesed lapsed soovinud limpsida jääd ja süüa lund. Ettevaatlik tasub olla nii maanteede kui ka koduõue teede läheduses, kuna sealne lumi ja jää sisaldab erinevaid jääsulatusvahendeid!

Tavaliselt on laiali puistatud maanteesoola, mis on looduslik naatriumkloriidi mineraalvorm, tavaliselt pruunikat või halli värvi. Ent valikus on ka kaltsiumkloriidi ja liiva segud. Jääsulatuskemikaalid võivad sisaldada ka kaaliumformiaati, mis on sipelghappe ja kaaliumhüdroksiidi neutraliseerimissaadusena tekkiv kaaliumisool.

Kemikaalide suhu sattumine ärritab lapse suu limaskesta! Lume söömisel võib tekkida ka kõhulahtisus, iiveldus. Maanteeäärse lume söömisel ja jää limpsimisel on alati võimalik ka soolamürgistus. Kui lapsel tekib pärast lume söömist või jää limpsimist tugevam janu, helista infoliinile 16662 jälgimisjuhiste saamiseks.

Mistahes jäätõrjekemikaaliga saastunud lume või jää söömisel tuleb lapse suu ära loputada ja nägu puhtaks pesta. Alati on kõige mõistlikum lapsega rääkida lume söömise ohust ning sel moel mürgistust ennetada!

Oht on ka lemmikloomadele!

Maanteel kasutatavad kemikaalid võivad koera käppasid ärritada ja põhjustada keemilist põletust. Allaneelamisel võib see põhjustada põletusi suus ja seedetraktiärritust, mis väljendub oksendamise või ka kõhulahtisusega. Et koer ei saaks jääsulatamise toodetest tervisekaebusi, ei tohi koeral lasta lund süüa ega sulailmaga lompidest juua. Käppade ärrituse korral tuleb võimalikult kiiresti looma käpad puhtaks pesta ja kuivatada.

MMS on kloordioksiidi sisaldav vedelik, mis ei ole ette nähtud ravimi või toidulisandina kasutamiseks.

Naatriumkloriti ja happelise lahuse segunemisel tekkiv kloordioksiid on levinud olmekemikaal, mida kasutatakse tööstuslikult veepuhastuseks, pleegitusvahendina ja kõvade pindade desinfitseerimiseks. Söövitava ja mikroobe tapvate omadustega vedelik on suukaudu sisse võttes, nahale määrides või silma tilgutades ohtlik ning võib põhjustada pöördumatuid tervisekahjustusi.

Ei ole teaduslikult tõestatud andmeid, mis kinnitaksid kloordioksiidi ravitoimet. Samas on maailmas dokumenteeritud mitmeid juhtumeid, kus raskelt haiged inimesed on otsinud MMSi kasutamisest abi haigustega võitlemisel (sh AIDS, akne, autism, borrelioos, hepatiit, koroonaviirushaigus, malaaria, naha seenhaigused, vähktõbi 2, 3, 5, 8), ent nende organismis on tuvastatud kloordioksiidist tekitatud organikahjustusi. MMS on põhjustanud seedetrakti, silmade ja hingamisteede ärritust, iiveldust, oksendamist, kõhulahtisust, seedetrakti verejooksu ning dermatiiti ehk nahakahjustust (5, 7, 8, 9). Naatriumkloritist tekkinud mürgistuse tulemusel on tekkinud vereloomekahjustus ja methemoglobineemia ehk sinitõbi ning neerupuudulikkus (1, 4, 6–11) .

Söövitav vedelik kahjustab seedetrakti mikrobioomi, millest sõltub suures osas kogu organismi talitlus. Lisaks seedesüsteemi kahjustamisele saab laastava hoobi kogu immuunsüsteem, mis on otseses seoses mikrobioomi talitlusega. 

Mürgistusinfoliinil 16662 oleme saanud mitmeid kõnesid seoses MMSi mürgistusega. Helistatud on nii MMSi võtmisest tekkinud tervisehädade tõttu, kui ka murest lähedaste pärast.

• Helistaja on mures oma tuttava pärast, kes võtnud MMS-i. Oksendab, kõht lahti, väga nõrk on olla. Kuidas teda aidata?
• Lapsel on diagnoositud ravile allumatu haigus ja nüüd ema tellis internetist MMSi, kuna vaimustus televiisoris nähtud MMSi-kasutajate edulugudest. Kas MMS on väga ohtlik?
• 40-aastane naine tegi endale MMSi lahust ja tundub, et pani natuke rohkem tilkasid, kui ette nähtud – nüüd mure, et kas see võib olla ohtlik?
• 30-aastane naine tarvitas umbes ööpäev tagasi 6-7 tilka MMS-i, et pääseda kogu pere haaranud haigestumisest. Nüüd on enesetunne halb, oksendab, kõht lahti. Kas on midagi, mis enesetunde kohe paremaks teeks?
• Helistaja 80-aastane vanaisa on hetkel haiglas seedetrakti verejooksuga. Helistaja sai teada, et vanaisa tütar annab nii vanaisale kui ka -emale MMSi 4 tilka päevas. Kas niisugune tegevus pole kriminaalne?
• 35-aastane mees on tarvitanud paar nädalat MMSi – nüüd iiveldus ja kõhuvalu. Kuhu pöörduda?
• Alaealine laps võttis paar tilka MMSi lahust. 10 minutit pärast teise tilga võtmist oli süda väga paha. Laps kardab ja mures – ema tahab, et ta võtaks ka homme seda lahust 3 korda; mida teha?
• Näole MMS-i määrinud 33-aastane naisterahvas avastas hommikul nahalt pruunikad laigud. Kas tegemist on mürgistusega ja kuidas laikudest lahti saada?
• Helistab pereliige, et tütar andis 70-aastasele emale MMSi juua. Nüüd on ema haiglas kaksteistsõrmiksoole haavandiga; varasemalt oli täiesti terve. Kas tuleks arstile rääkida, et ema oli võtnud MMSi?

Lapse organism on väga õrn ja haavatav, mistõttu on desinfitseerimisvahendi või valgendi (MMSi tilkade) mõju lastele eriti ohtlik. Lapsele teadliku ja tahtliku tervisekahjustuse tekitamise näol on tegemist lapse väärkohtlemisega. Kui on kahtlus, et lapse heaolu on ohustatud, tuleb sellest viivitamata teada anda hädaabinumbril 112 või lasteabitelefonil 116 111. Kohustus elu või tervist ohustavas olukorras olevast lapsest teatada on kõigil isikutel.

Ohus on ka eakad inimesed. Vähenenud otsustusvõime, teadmatus ja enda tervise usaldamine lähedaste kätesse teevad nad kergemini haavatavaks – pereliikmete isetegevuslikud raviotsused võivad eaka tervist hoopiski kahjustada. Kui eakas inimene on pöördunud tervisemurega arstile või sattunud haiglasse ning enne seda on ta tarvitanud MMSi, on oluline raviarstile sellest rääkida.

Sotsiaalministeeriumi väljastatud infoga MMSi kohta saad tutvuda SIIT.

Riiklikud mürgistusteabekeskused registreerivad üle maailma MMSi ja kloordioksiidi kasutamisest tekkinud mürgistusjuhtumeid ning analüüsivad haiglasse sattunud patsientide terviseseisundeid. Nii on MMSi ja kloordioksiidi toimest inimorganismile avaldatud mitmeid uurimistöid (vt allikad 1, 3 –11).

Allikad:

1. Arnold J, Rushton W. (2018). The mineral miracle disaster: accidental poisoning after use of 28% sodium chlorite solution resulting in methemoglobinemia and mild hemolytic anemia. North American Congress of Clinical Toxicology (NACCT) . Clin Toxicol. 56(10):912–1092.
2. Department of Justice, U.S. Attorney’s Office, Southern District of Florida (2021). Florida Family Indicted for Selling Toxic Bleach as Fake “Miracle” Cure for Covid-19 and Other Serious Diseases, and for Violating Court Orders. https://www.justice.gov/usao-sdfl/pr/florida-family-indicted-selling-toxic-bleach-fake-miracle-cure-covid-19-and-other
3. De Asis Alcantara Nicolas F, Mesonero RP, Molera VM, et al. (2016). Irritant contact dermatitis from ‘Miracle Mineral Solution’. Journal – American Academy of Dermatology. 74(5):AB92. https://search-ebscohost-com.ezproxy.utlib.ut.ee/login.aspx?direct=true&AuthType=ip,url,uid&db=edsbl&AN=RN377512261&site=eds-live
4. Hulshof, P. B. J. E., Veenstra, J., & van Zwieten, R. (2019). Severe hemolytic anemia due to transient acquired G6PD deficiency after ingestion of sodium chlorite. CLINICAL TOXICOLOGY, 57(1), 65–66. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1080/15563650.2018.1491984
5. Lardieri, A., Cheng, C., Jones, S. C., & McCulley, L. (2020). Harmful effects of chlorine dioxide exposure. CLINICAL TOXICOLOGY. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1080/15563650.2020.1818767
6. Lebin, J. A., Ma, A., Mudan, A., & Smollin, C. G. (2020). Fatal ingestion of sodium chlorite used as hand sanitizer during the COVID-19 pandemic. CLINICAL TOXICOLOGY. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1080/15563650.2020.1798981
7. McNeill, I., Harris, K., Harburg, G., & Isoardi, K. (2020). Beware of The Miracle Mineral Cure: A Case of Life-threatening Sodium Chlorite Overdose. CLINICAL TOXICOLOGY, 58(11), 1152. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1080/15563650.2020.1804238
8. Naguyen, V., Hoffman, R. S., & Nelson, L. S. (2014). Chlorine dioxide from a dietary supplement causing hemolytic anemia. CLINICAL TOXICOLOGY, 52(4), 323.
9. Patat, A. M., Coppere, B., Gouraud, A., Pulce, C., & Descotes, J. (2011). Mineral Miracle Solution: Acute Poisoning After Oral Use of a Sodium Chlorite-Containing Pseudo-Medicine Sold on the Internet. CLINICAL TOXICOLOGY, 49(3), 221
10. Romanovsky, A. (1,2,4), Djogovic, D. (1,3), & Chin, D. (1). (2013). A Case of Sodium Chlorite Toxicity Managed with Concurrent Renal Replacement Therapy and Red Cell Exchange. Journal of Medical Toxicology, 9(1), 67-70–70. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1007/s13181-012-0256-9
11. Zhen, J., & Hakmeh, W. (2021). Siblings with pediatric sodium chlorite toxicity causing methemoglobinemia, renal failure and hemolytic anemia. American Journal of Emergency Medicine, 42, 262.e3-262.e4. https://doi-org.ezproxy.utlib.ut.ee/10.1016/j.ajem.2020.09.003

ALLANEELATUD PATAREI VÕIB OLLA ELUOHTLIK!

Meie ümber on aja möödudes tekkinud aina enam patareidel ja akudel töötavaid küünlaid, õnnitluskaarte, kelli, kalkulaatoreid, jne. Patareid ja akud paiknevad samas keskkonnas, kus toimetavad väikesed lapsed, kellel liigub kõik uus esimese asjana suhu. Enamus raskete tervisekahjustusteni viinud patareide neelamisi on toimunud olukorras, kus lapsevanemal jäi see märkamata.

Patareid on eri suurusega. Need võivad olla väikesed nööppatareid või suuremad pulkpatareid (AA ja AAA). Kõige ohtlikumad on nööppatareid, mis lähevad neelates kergelt alla ning nende kadumist ei pruugi kohe märgata. Raskematel juhtudel on söövituskahjustus ilmnenud juba ühe tunni möödudes. Ennekõike on ohustatud alla 4-aastased lapsed.

Kui kahtlustad patarei allaneelamist, soovitame kohe pöörduda erakorralise meditsiini osakonda röntgenülesvõtte tegemiseks. Patarei asukoht on röntgenpildil kergelt tuvastatav ning nii saab õigeaegselt rakendada vajalikku ravi. Eeskätt on tegevus suunatud kiirele patarei eemaldamisele. Seda eriti juhtudel, kui patarei on jäänud pidama söögitorus. Lisaks söögitorule võib patarei peetuda mao- ja kaksteistsõrmiksoole vahelisel kitsusel.

Kui patarei allaneelamine on jäänud märkamata, on raske mõista õnnetuse ohtlikkust, sest tekkivad tervisekaebused on mittespetsiifilised (nt palavik, köha, valu rinnaku taga) ning õige diagnoosi püstitamine võib viibida. Seega juhime tähelepanu taoliste õnnetuste ennetamisele ning laste käe- ja silmade ulatusest tuleb eemaldada mitte ainult patareid, vaid ka kõik patareisid sisaldavad mänguasjad.

Veendu, et kingitused on lapsele ohutud! Oluline on rääkida patareitoitel töötavate mänguasjade ohtlikkusest näiteks enne jõulupühi ja lapse sünnipäevi nii vanavanemate kui ka tädide-onudega. Nii osatakse valida turvalisi kingitusi. Vanemale lapsele kinki tehes tuleb silmas pidada ka nooremaid vendi-õdesid, kes liiguvad samades ruumides ja mängukeskkonnas.

Õnnetuse korral

• Kui patarei on allaneelatud, siis tuleb minna viivitamatult lähimasse erakorralise meditsiini osakonda!
• Kui patarei on sattunud hingamisteedesse, siis helistada kohe hädaabinumbrile 112!
• Võimaluse korral teha kindlaks allaneelatud patarei tüüp.

Kindlasti EI TOHI kutsuda esile oksendamist!

Kehatemperatuuri tõusu, rindkere- ja kõhuvalu, oksendamise ning veriroe tekkimise korral on hädavajalik arsti konsultatsioon!

Patareidest põhjustatud muud õnnetused

• Patareid võivad põhjustada jäävaid kahjustusi ka kõrva või ninna sattudes. Eriti ohustatud on väikelapsed ja eakad inimesed. Kaebused, mida tuleb sellistel juhtudel eriti jälgida, on järgmised: kõrva- ja ninaärritus ning valu. Patarei sattumisel kõrva või ninna ei tohi mingil juhul kasutada selle eemaldamisel kõrva- või ninatilku! Need vedelikud võivad tekitada täiendavaid vigastusi.
• Patarei põlemisel või plahvatamisel tekkivat gaasi ja suitsu sissehinganu tuleb toimetada värske õhu kätte.
• Kui patareist lekkiv vedelik satub silma või nahale, loputa kahjustatud piirkonda vähemalt 15 minutit voolava veega.
• Kui patarei on sattunud hingamisteedesse, helista kohe hädaabinumbrile 112!

Sääsetõrjevahenditest tingitud mürgistuskõned saabuvad 16662 infoliinile koos sääskede aktiivseks muutumisega.

Tavaliselt on kannatanu end ohtralt dietüültoluamiidi ehk metüülbenseenamiidi ehk detamiidi ehk DEETi sisaldava tootega kokku määrinud ja kaebab järgmist:

• iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus;
• kahtlustab endal või lapsel toidumürgistust;
• raskematel juhtudel võib tekkida teadvusekaotus, vererõhu langus ja krambid, kuna selle toimeainega sääsetõrjevahend on neurotoksilise toimega, kui seda mõtlematult palju tarvitada.  

DEET imendub hästi nii läbi naha kui ka kogemata neelatuna seedetrakti kaudu – näiteks putukatõrjevahendiga määritud kätega toitu suhu pistes.

• Suu kaudu imendub DEET väga kiiresti ja raskete mürgistuste korral on sümptomid ilmnenud juba 30 minuti möödudes.
• Naha kaudu imendub 6 tunni jooksul umbes 50%.
• DEET ja selle laguproduktid kumuleeruvad organismis (nahas ja rasvkoes) ligikaudu 1–2 kuuks.

Oluline on jälgida sääsetõrjevahendite kasutusjuhendit. Lastele mõeldud tooted sisaldavad DEETi vähem, täiskasvanutele mõeldud tooted rohkem. Kuna toode sisaldab ka alkoholi (see toimib DEETi imendumist soodustava ainena), siis peaksid sääsetõrjevahendid juba seetõttu olema lukustatud kapis, et lapsed neid kätte ei saaks. Alkohol põhjustab lapsele ohtliku mürgistuse juba väikses annuses!

Tulenevalt DEETi ohtlikkusest on Euroopa Komisjoni direktiiviga 2010/51/EL, 11. augustist 2010 hinnanud selle toimeaine eriti lastel kasutamiseks ohtlikuks: ”Riski hindamise käigus tehti kindlaks ohte inimeste tervisele, eelkõige lastele. Seepärast ei tohiks DEETi sisaldavaid tooteid kasutada alla 2-aastaste laste puhul ning selle kasutamist tuleks piirata 2–12-aastaste laste puhul.”

KUIDAS SÄÄSETÕRJEVAHENDIT OHUTULT KASUTADA?

• Esmalt tutvu toote kasutusjuhendiga.
• Kindlasti ei tohi end sääsetõrjevahendiga kokku määrides liialdada. Kanna vahend väikesele osale katmata nahast.
• Õhtul tuleb kasutatud sääsemürk nahalt vee ja seebiga maha pesta!
• Laste puhul on mõistlik vältida pihustatavate tõrjevahendite kasutamist, kuna sel moel on võimalik mürki sisse hingata.

Lisaks tasub sääsetõrjevahendite kasutajatel silmas pidada, et telkimas ei ole mõistlik DEET-toodet seal olevate sääskede kindlaks elimineerimiseks telki laiali pihustada – nii loob inimene omale ise gaasikambri ja saab kindlasti mürgistuse.

Sääsetõrjevahendid võivad sisaldada ikaridiini või olla toodetud püretriinide baasil (sarnaselt sipelgamürkidele). Ka need tõrjevahendid imenduvad hästi seedetraktist, nahalt, limaskestadelt ning põhjustavad mürgistust. Ent need mürgistused on kergemad ning mööduvad kiiremini.

Süütevedelikud sisaldavad enamasti petrooleumitooteid, kuid levinud on ka alkoholil baseeruvad tooted, mis võivad sisaldada ka tervisele ohtlikus koguses alkoholi surrogaate (nt. metanool). Seega tasub alati tähelepanu pöörata pakendile, kuhu on sageli märgitud ka toote koostis. Petrooleumitooteid sisaldavat süütevedelikku väheses koguses neelanud sümptomiteta last võib jälgida kodus. Kui lapsel tekib köha, ta hakkab oksendama või hingeldama, tuleb pöörduda koheselt lähimasse haiglasse.

Kogemata alla neelatud väikesed kogused petrooleumitooteid (1-2 ml/kg), ei põhjusta seedetraktist halva imendumise tõttu enamasti süsteemseid sümptomeid. Küll aga põhjustavad petrooleumitooted tugevat seedetraktiärritust (sh iiveldust, oksendamist). Seevastu võib aga juba 1 ml hingamisteedesse sattununa põhjustada tugevat keemilist kopsupõletikku (s.o aspiratsioonipneumoonia) ning sellest tulenevat hapnikupuudust organismis. 

KUIDAS ENNETADA SÜÜTEVEDELIKEST TINGITUD ÕNNETUSI?

• Ära jäta kunagi lahtist süütevedeliku pudelit ega ka n-ö lapselukuga süütevedeliku pudelit lastele kättesaadavasse kohta!
• Kasuta grillsöe süütamiseks turvalisemaid meetodeid!

Õnnetuse korral on esmaabiks värske õhu hingamine ja poolistuv asend. 

Kui laps on uimane või lõtv tuleb laps toimetada koheselt haiglasse.

Kindlasti EI TOHI kutsuda esile oksendamist!

Olukorra hindamiseks ning õigete käitumisjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Taimekaitsevahendid on insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist takistavad vahendid, taimekasvuregulaatorid ning desinfektsioonivahendid.

Taimekaitsevahendid võivad olla püretroidide, karbamaatide, fosfororgaaniliste ühendite, anorgaanilisel, amiidide, fenoksüfütohormoonide, dinitroaniliini derivaatide, uurea, bensimiidasoolide, halogeenitud ühendite baasil loodud kemikaalid. Tooted võivad sisaldada lisaks ka vaske, väävlit, alumiiniumfosfiidi, magneesiumfosfiidi, raudfosfaati, kaltsiumkarbiidi, salveid, lavendlit, soolikarohtu.

Eestis turustamiseks ning kasutamiseks lubatud taimekaitsevahendite ja kasvuregulaatorite nimekiri muutub pidevalt. Sellesse lisandub uusi taimekaitsevahendeid ja sealt kustutatakse olemasolevaid. Samuti võivad muutuda taimekaitsevahendi või kasvuregulaatori kasutustingimused.

Eriliselt ettevaatlikud peavad olema inimesed, kes põevad mõnda kroonilist haigust, samuti lapsed ja eakad!

Võimaliku mürgistuse korral tee kindlaks toote täpne nimetus ja hinda selle organismi sattunud kogust.

> Tutvu esmaabijuhistega

Olukorra hindamiseks ning tootepõhiste käitumisjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Täpsem taimekaitsevahendite info

• Põllumajandus- ja Toiduamet: Eestis turule lubatud taimekaitsevahendid
• Põllumajandus- ja Toiduamet: taimekaitsetöödel tuleb järgida nõudeid

Esmalt on oluline selgitada, et nn „puhta tärpentini“ toksilisus erineb mineraaltärpentini toksilisusest, mistõttu on enne mürgistuse kirjeldust vajalik selgitada, millise tärpentiiniga on õnnetus juhutnud.

Tärpentiini leidub järgmistes toodetes:

• mõned põranda- ja mööblivahad ja poleerimisvahendid;
• mõned värvipintsli puhastusvahendid.

Ent on leida ka puhast tärpentini. Puhas tärpentiniõli pärineb männipuudes leiduvast ainest. Tärpentiin kuulub süsivesinike klassi. Nii tahtlik kui ka tahtmatu kokkupuude süsivesinikega on levinud probleem, mille tulemuseks on mürgistusinfoliinil 16662 igal aastal hulk nõustamisi. Tärpentiini mürgistus tekib siis, kui tärpentini neelatakse või hingatakse sisse selle auru. 

Varasemalt kasutasid lapsevanemad (ka vahel praegused vanavanemad) lastel köhaärrituse leevendamiseks tärpentiini auru tegemist. See on väga ohtlik tegevus. Seda eriti seetõttu, et tärpentiin surub kesknärvisüsteemis alla hingamiskeskuse. See, et köhaga laps magab rahulikult peale tärpentiiniauru sissehingamist ei tulene kuidagi kemikaali toimest köhale. Küll aga maha surutud köharefleksist, mis on inimese kaitsereaktsioon hingamisteedes tekkiva röga väljutamiseks.

Tärpentiini toimed inimesele

• Tärpentini aurud imenduvad nii nahalt kui ka hingamisteedest. Tärpentini suurtes kogustes sissehingamine võib põhjustada limaskestade ärritust, hingamise sagenemist, peapööritust, südame löögisageduse tõusu ja isegi krampe, tugevat valu või põletustunnet ninas, silmades, kõrvades, huultes või keeles.
• Tärpentini aspireerimine võib põhjustada kõriärritust, tugevat köha, õhupuudustunnet (ka lämbumist) ja sagenenud hingamist, kurgu turset (mis võib samuti põhjustada hingamisraskusi). Pidev kuiv köha viitab aspiratsioonile, mis võib raskete juhtumite korral põhjustada keemilist kopsupõletikku ja/või kopsuturset, ka söövitust. Patsiendil tekib palavik, tahhükardia ja tsüanoos. Tärpentiini mürgistuse korral on kõige tavalisemaks surma põhjuseks äge hingamispuudulikkus.
• Kesknärvisüsteemi sümptomiteks on unisus, peapööritus, peavalu, nõrkus, erutusseisund-närvilisus-eufooria-purjus olek-meeltesegadus, ataksia ning lõpuks deliirium, krambid ja sügav teadvusekaotus.
• Tärpentiini mõjud inimkehas on süsteemsed, mis võivad väljenduda ka neerupuudlikkusena, vererõhu kiires languses, nägemise kaotusena.

Mürgistusest paranemise kiirus sõltub sellest, kui palju tärpentini neelati ja kui kiiresti anti õiget esmaabi. Tärpentin võib põhjustada ulatuslikke kahjustusi kopsudes, suus, kurgus, seedetraktis, mille paranemisaeg on pikk. Uuringud on näidanud, et kahjustused süvenevad veel mõnda aega peale tärpentiini aurudest eemaldumist, tärpentiini maha pesemist limaskestadelt. Kui tärpentin satub silma, võivad sarvkestas tekkida haavandid. 

Õnnetuse korral on esmaabiks

VESI. Allaneelamisel tuleb loputada suu ja juua väikeste lonksudega vett. Seda nii suu puhastamiseks kui ka allaläinud kemikaali lahjendamiseks. NB! Ärge andke midagi juua, kui kannatanul on teadvushäireid või ta ei suuda neelata! Mürgi nahale või silma sattumisel tuleb loputada rohke veega vähemalt 15 minutit.

ÕHK. Sissehingamisel tuleb kannatanu viia viivitamatult värske õhu kätte.

Kindlasti EI TOHI kutsuda esile oksendamist!

Tärpentiinimürgistuse kahtluse korral helistage kohe 16662!

Kannatanu teadvusekaotuse või hingamisraskuste korral helistage viivitamatult 112!

Hoidke alles õnnetuse põhjustanud tärpentiini pudel ning võtke haiglasse minnes kaasa!

Enamasti sisaldavad valguspulgad erinevaid kemikaale – ftalaate ja fluorestseeruvaid värvaineid. Aktivaatorina toimiv vesinikperoksiid asub tavaliselt valguspulga keskel klaasist hoidlas, mis puruneb pulga painutamisel. Värvaine annab pulgale värvi.

Peamised valguspulgas olevad ained ei ole suhu sattudes väga toksilised, kuid need võivad põhjustada hingamisteede, naha ja silmade ärritust. Kuna valguspulgad on enamasti suhteliselt väikesed ja sisaldavad seetõttu vähe toksilisi aineid, ei teki enamasti muid süsteemseid sümptomeid kui iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus. Kergete sümptomite puhul piisab kodusest jälgimisest ja ravist. Paari tunni jooksul jälgida ka allergilise reaktsiooni tekkimise suhtes.

Õnnetuse korral

Raviks piisab suu loputamisest ja väheses koguses vedeliku joomisest. Valguspulga aktivaatorit ümbritsev klaaspulk puruneb pulga närimisel, mistõttu tuleb pöörata tähelepanu võimalikele klaasikildude põhjustatud vigastustele suus. Nahk pesta vee ja seebiga. Kui valguspulgas olevat vedelikku on sattunud silma, siis tuleb silmi loputada vähemalt 15 minuti jooksul. Silmapõletiku tekkimisel pöörduda silmaarsti vastuvõtule.

• Tuletikupead - alla 20 tuletikupea alla neelamine on ohutu. Loputada suu ja anda lonkshaaval veidi rohkem vedelikku juua.
• Ilutulestikud - maitsmise korral tuleb suud loputada. Suuremas koguses söönuile tuleb manustada aktiivsütt.
• Säraküünlad - sisaldavad baariumnitraati, mis võib lutsutades või sööduna põhjustada seedehäireid. Maitsmise korral tuleb suud loputada. Kui on söödud üle 2 cm, tuleb manustada aktiivsütt. Enne aktiivsöe sissevõtmist on oluline pidada nõu mürgistusspetsialistiga!

Kindlasti EI TOHI kutsuda esile oksendamist!

Olukorra hindamiseks ning õigete käitumisjuhiste saamiseks helista mürgistusinfoliinile 16662.

Vingugaas tekib söestuvate materjali mittetäielikul põlemisel. Kuna sellel väga mürgisel gaasil puudub lõhn ja värvus, tungib see iga hingetõmbega organismi ning teeb oma laastamistööd. Kus vähegi kahtlustad vingugaasi, tuleb jõuda kiiresti värske õhu kätte!

Vingugaas (süsinikoksiid, CO) tekib igasugusel põlemisel, kuid tänu ümbritsevale õhule ei pääse selle ohtlikkus mõjule. Kui aga põlemistsoonis pole piisavalt puhast õhku, tekib vingumürgistuse oht. Meie igapäevaelus on võimalikud vingumürgistusallikad liiga vara kinni pandud ahjusiiber, valesti reguleeritud gaasipliit või halva tõmbega gaasiboiler. Suur ohuallikas on ka garaažis töötav automootor,  eluruumidesse või vigaselt paigaldatud elektrigeneraator. Viimasel ajal on üha enam tulnud raporteid tõsistest vingugaasimürgistustest seoses vesipiibu suitsetamisega. Samuti tuleb tähelepanelik olla õlide, viirukite ja küünalde hoogsal põletamisel, mille käigus eralduvat vingugaasi ja sellest tekkinud ohtu on raske märgata.

Vingugaas asub veres hapniku asemele

Värvitu, lõhnatu ja maitsetu vingugaas jõuab organismi hingamise kaudu. Kuna CO seostub hapnikutransportimiseks vajaliku verevärvniku e. hemoglobiiniga 200 korda tugevamini kui hapnik, kandub CO vere kaudu kiiremini kudedesse laiali. Organism ei saa enam piisavalt hapnikku ning selle tegevus on häiritud. Kõige tundlikum on hapnikuvaeguse suhtes aju, samuti ka närvisüsteem ja südamelihas. Just seetõttu ei adu vingugaasimürgistuse saanu oma olukorra tõsidust – ta on segaduses ega oska ennast päästa, kuigi tunneb, et temaga on midagi korrast ära.

Mürgistuse sümptomid olenevad sisse hingatava vingugaasi kogusest ja vajavad kiiret tegutsemist.

• Väikese koguse korral võib tekkida pulseerimine oimukohtades, uimasus, nõrkus, peavalu, tasakaaluhäire, kohin kõrvades, virvendus silmade ees, jalgade nõrkus, iiveldus, oksendamine, pisaravoolus, köhatamisvajadus.
• Edasi võivad esineda nägemis- ja kuulmishallutsinatsioonid, pulsi kiirenemine ning vererõhu tõus; tekib loidus, unisus, teadvusekadu, hingamishäired.
• Raske mürgistuse korral kaotab inimene teadvuse, ajutegevus lakkab, saabub surm.

Kõige tundlikumad on vingumürgistuse suhtes lapsed, hingamiselundite ja vereringehaigusi põdevad inimesed ning eakad. Isegi väike kogus vingugaasi võib osutuda ülimalt ohtlikuks lootele. 

Tsüaniidiühendid – vingugaasi kiired partnerid

Toimemehhanismilt sarnaselt, kuid vingugaasist veelgi kiiremini pääsevad organismi tsüaniidiühendid. Juba paari minuti möödudes tekivad mürgistusnähud, mis väga kiiresti süvenevad. Üldjuhul lõpeb näiteks tulekahju käigus saadud tsüaniidimürgitus surmaga. Ka sellel põlemissaadusel – tsüaniidiühenditel – puudub lõhn ja värv, kuid selle tappev toime on vingugaasist tõhusam. Levinuim ohuallikas on tulekahju, kus põlevad kangad, vill, plastikud, poroloon, reliin, kemikaalid, aga ka kinnises, halvasti ventileeritavas ruumis (tavaliselt keldrites) olevad küttekolded, kus neid materjale põletatakse. 

KUIDAS ENNETADA VINGUGAASI MÜRGISTUST?

Parimad abilised on töökorras vingugaasiandur ja värske õhk! 

• Vingumürgistuse ennetamisel aitab vingugaasiandur ja mürgistuse vältimiseks tuleb tähelepanelikult jälgida, et ahjusiibrit liiga vara kinni ei lükata. Pigem hoida seda natuke kauem lahti, kui kiirustada sulgemisega.
• Mingil juhul ei tohi küttekolletes põletada kangajäätmeid, mille põlemissaadustena tekivad ülimürgised tsüaniidiühendid.
• Tulekahju korral võib elupäästjaks saada suitsuandur, mis annab varakult põlengust märku. Nimelt reageerib suitsuandur põlemise algstaadiumis tekkivale suitsule ning inimene jõuab põlevast ruumist lahkuda enne, kuni põlemisprotsessi hakkab tekkima vingugaas. Ebaõige kütmisega tekkinud vingugaasile reageerib aga üksnes spetsiaalne vinguandur – suitsuandur sellest märku ei anna.

Õnnetuse korral on esmaabiks ÕHK

Mürgistuse kahtluse korral tuleb võimalikult kiirest ruumist lahkuda ja värske õhu kätte minna. Rahuliku ja sügava hingamise järel mööduvad kergemad mürgistusnähud mõne aja pärast.

Tugevama mürgistuse korral helista 112! Kiirabi tuleb kutsuda, kuna kannatanu vajab täiendavat hapnikku. Sissehingatavas õhus on hapnikku kuni 22%, millest ei piisa hilisemate võimalike tervisekahjustuste vältimiseks. Tugeva vingumürgistuse hilisemaks tagajärjeks võivad olla kroonilised närvisüsteemiga seotud häired.

Mürgistusteabe infoliinile 16662 saabub aastas kümneid kõnesid, mis puudutavad äädikamürgistusi. Tervisekaebusi põhjustab äädika ekslik joomine, vale lahjendamine, joogipudelisse ümbervalamine, veekeedu- või kohvimasina katlakivi eemaldamise ajal tehtud joogi joomine või äädikaaurude sissehingamine.

Äädikast põhjustatud tervisekahjustused ja esmaabi

Äädika joomine võib põhjustada tõsiseid söövitusi nii lastel kui ka täiskasvanutel. Ohtlikud olukorrad tekivad sageli kodustes tingimustes, näiteks kui seente sissetegemise ajal pannakse klaas äädikaga lauale ning see aetakse segamini muu joogiga ja võetakse kogemata lonks. Samuti sagenevad õnnetused jõulude ja jaanide ajal, kui on suuremad söögitegemised. 

Kui inimene on joonud kontsentreeritud äädikhapet (s.o üle 10% kangusega), on vaja meditsiinilist läbivaatust ja haiglas jälgimist.

ESMAABI joomise korral

• Loputa suu veega.
• Joo väikeste lonksudega klaas vett.
• Ära kutsu esile oksendamist!
• Kui suus on põletuse tunnuseid (nt eredamad või kahvatumad laigud), mine haiglasse ja lase arstidel end üle vaadata.
• Jälgi kolme tunni jooksul neelamisvõimet ja süljevoolust. Suurenenud süljevoolus, rinnakutagune valu ja maovalu korral tuleb minna haiglasse kontrolli.

Äädikakahjustuste paranemine sõltub otseselt lahuse kangusest ja kokkupuute ajast ning on sarnane teiste söövituskahjustustega. 

ESMAABI nahale, silma ja hingamisteedesse sattumise korral

• Nahale sattumise korral – võta viivitamatult seljast kõik saastunud rõivad ja loputa nahka veega.
• Silma sattumise korral – loputa silma 30 minutit käesooja voolava vee all. Kui kaebused (suurenenud pisaravool, valu) ei vaibu tunni jooksul, mine silmaarsti juurde kontrolli.
• Sissehingamisel – vii kannatanu värske õhu kätte ja aseta asendisse, mis võimaldab kergesti hingata.

Kuidas äädika kasutamisest tingitud õnnetusi ennetada?

• Soeta koju üksnes turvakorgiga äädikapudeleid.
• Ära vala äädikat ümber teistesse nõudesse, kui neil pole vastavat märgistust.
• Hoia äädikat ja teisi kodukeemiat vähemalt 1,5 m kõrgusel olevates lukustatud kappides.
• Kasuta kodumasinate katlakivi eemaldamisel ja koristamisel söövitavate kemikaalide (sh äädika) korral sobivaid hoiatusmeetmeid (nt erimärgistus, hoiatussildid).
• Söövitusohu vähendamiseks eelista kodus alla 10% kangusega söögiäädikat 30% või 70% äädikhappe asemel. 
• Selgita lastele lihtsas keeles, miks äädikas on ohtlik, ning korda seda teemat regulaarselt.

Ennetusmeetmete järgimine aitab vähendada äädikaga seotud õnnetusi ja tervisekahjustusi.