Mürgistused sõltuvusainetest

Nikotiin

Stimulandid

Stimulandid avaldavad kesknärvisüsteemile ja südamele ergutavat toimet, luues sellega petliku heaolutunde. Üleannuse korral põhjustavad südamepekslemist ja rütmihäireid, kehatemperatuuri tõusu, ärevust ja keskendumisraskust.

Pikaajalise kasutamisega võib kaasneda maksa- ja neerukahjustus, psühhoosid ja psüühiline sõltuvus. Levinud klubinarkootikumide amfetamiini ja ecstasy asemel müüakse ka sageli kombinatsioone mitmesuguste teiste ainetega või lausa tablette, mis lubatud ainet ei sisaldagi. Seetõttu võivad selliste tablettide toimed olla ettearvamatud.

Stimulantide hulka kuuluvad: kokaiin, amfetamiin, ecstasy, kofeiin, nikotiin ja piperasiinid. 

Energiajookide energiat andev toime põhineb neis sisalduval kofeiinil. Kofeiin mõjutab peamiselt kesknärvisüsteemi, südant ja seedetrakti. Kofeiinimürgistus põhjustab tüüpiliselt iiveldust, oksendamist, värinat ja tahhükardiat. Raske mürgistuse korral võivad esineda ka tusasus, krambid, rütmihäired, vererõhu langus, organismi elektrolüütide tasakaalu häirumine.  

Sümptomid ilmnevad enamasti 3 tunni jooksul,  kuid üksikjuhtudel juba 10 min möödudes.

Võõrutusnähud on kõige enam väljendunud 1.-2. päeval. Seejärel sümptomid nõrgenevad järgmise 5-6 päeva jooksul. Tüüpilisteks tervisekaebusteks on peavalu, unisus, loidus ja tegutsemisvõime nõrgenemine.

Mida energiajoogid sisaldavad?

Suurtes annustes kofeiini, tauriini, vitamiine, taimseid preparaate ja suhkrut või suhkruasendajaid. Kofeiini kogus energiajookides on kordades suurem, kui mõnes limonaadis või tassis kohvis, mis võib tarbijas seetõttu tekitada kofeiini üledoosi ning seetõttu tervisehäireid. Kofeiini taluvus on väga individuaalne. Energiajooke taluvad paremini inimesed, kes joovad ka kohvi rohkem. Samas on aga kohvi ning energiajookide kofeiinisisaldus väga erinev, näiteks 1 suur tass kodus tehtud kohvi sisaldab kuni 100 mg kofeiini, kohvikutes tehtavad kuni 150mg kofeiini. Energiajookides leiduv kofeiinikogus aga varieerub kuni 500mg pudeli/purgi kohta. Mõistlik kofeiinikogus ei tohiks ületada 100 mg/päevas või 2.5 mg/kehakaalu kg kohta päevas.

Tasub meeles pidada, et energiajookide siltidel oleva info järgi pole võimalik hinnata purgis/pudelis oleva kogu kofeiini hulka, kuna seda sisaldab ka varjatul kujul guaraana (1 g sisaldab 40-80mg kofeiini), Mate-puu lehed ning kakao.

Energiajoogid sisaldavad väga suures koguses ka B-vitamiine, ženženni, tauriini. Viimane toimides kofeiiniga tõstab vererõhku ning südame löögisagedust. Lisaks võib energiajookidest leida l-karnitiini.

Mis on energiajookide tarbimise tagajärjed?

Sage ja suures koguses tarbimine on tekitanud hingamiselundkonna häireid, agitatsiooni, aga ka südame rütmihäireid, südamepuudulikkust, vererõhu kõrgenemist jne. Kofeiini sisaldavad energiajoogid põhjustavad lastel spetsiifilisi terviseseisundeid, sh tähelepanuhäireid, hüperaktiivsust, söömishäireid, diabeeti ning südame-veresoonkonna häireid.

Ohuolukorrad

Eriti ohtlikuks tuleks pidada energiajookide tarvitamist sportimise käigus sooritusvõime tõstmiseks ning vedelikuvajaduse kompenseerimiseks. Ent energiajookides sisalduv kofeiin sootuks suurendab oluliselt organismi vedelikupuudust.

Kuigi energiajooke defineeritakse küll kui täiendava energia saamise allikat, tähendab see siiski seda, et energiajoogi toimel vabastatakse organismis endas energiat paremini, seda juhul, kui organismis on tagavarasid, mida energiaks muuta. Ohtlik on seega tarbida energiajooki peale paaripäevast pidu, kus organismi reservid on otsas. Vedelikupuuduse koostoimel võib tekkida eluohtlik terviseseisund.

Energiajook ei sobi janu kustutamiseks!

Üks ohtlikemaid kombinatsioone on energiajookide tarbimine koos alkoholiga. Peale selle, et nii alkohol kui kofeiin viivad mõlemad vett organismist välja, tekitades seeläbi kiiresti organismis dehürdatatsiooni, võib selline kombinatsioon aga lõppeda teistpidigi eluks sobimatult. Ehkki energiajooki juuakse alkoholi kõrvale lootusega, et kofeiin hoiab ära joobetunde, ei tee see inimest sellest kainemaks. Alkoholiga energiajoogi tarbija ei pruugi end tunda esialgu unisena, ent on siiski tõsiselt joobes enda teadmata.

Kõrge kofeiiniannus omab stimuleerivat toimet, mis takistab joobetunde tekkimist, ent otsustusvõime, reaktsioonikiirus, liikumisvõime on siiski vähenenud. Selline ”ärkvelolekus purjutamine” viib aga üksteisele järgnevatele, ent halbade valikute tegemiseni, riskikäitumisele jne.

Energiajooke ei peaks tarvitama koos alkoholi ja füüsilise koormusega. Suureneb oht rütmihäirete tekkimiseks!

Samal teemal meedias: Tiiu Liebert, TTÜ emeriitdotsent: energiajoogid võivad olla tõsiseks terviseriskiks lastele ja noortele

 

 

Mürgistusteabeliinile saabuvad murettekitavalt sageli kõned vanematelt, kelle lapsed on maitsnud, neelanud või närinud kodust, mänguväljakult leitud sigaretikonisid, või vanemate, külaliste poolt lauale jäetud avatud suitsupakist leitud sigarette, laual vedelvaid snusi pakikesi. Enam juhtub selliseid õnnetusi suvisel ajal.

Olgugi, et Eesti müüdavate sigarettide maksimaalne nikotiinisisaldus on 1 mg, tuleb olla eriliselt tähelepanelik reisilt kaasa toodud sigarettidega, kuna nende nikotiinisisaldus võib olla suurem:

  • 1 sigaret või sisaldada kuni 30 mg nikotiini, mis võib põhjustada väikesel lapsel tõsist mürgistust. Kõige tavalisemateks mürgistussümptomiteks on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja suurenenud süljeeritus. Raske mürgistuse korral on võimalikud meeltesegadus, ärrituvus, unisus, krambid ja teadvusekaotus. 
  • 1 sigarett, üle 3 sigaretikoni, 1 sigarikoni, näpuotsatäis nuusktubakat või mistahes kogus nikotiini sisaldavat närimiskummi võib põhjustada mürgistussümptomeid.

Soovitused esmaabiks:

  • Õigeks esmaabiks on õige kohene suu loputamine ja suu puhastamine mistahes nikotiinitoote jääkidest. Lisaks tasub lapsele anda mõnda haput jooki, nt mahla, mis takistab makku sattunud nikotiini imendumist.
  • Kindlasti konsulteerida alati mürgistusinfoliiniga telefonil 16662, ent kui laps on uimane või teadvuseta helistada koheselt hädaabinumbril 112
  • Väikelastele võib esmaabks olla vajalik ka aktiivsüsi, mille mansutamise juhise annab mürgistusinfoliini õde. 

NB! Meeles tuleks pidada, et aktiivsütt ei tohi anda teadvushäirega lapsele või igaks juhuks.

Teised nikotiini sisaldavad tooted, mille sattumisel laste kätte on mõistlik konsulteerida arsti või mürgistusinfoliiniga:

  • piibutubakas;
  • närimistubakas;
  • snus ehk huuletubakas või ka mokatubakas;
  • nikotiini sisaldav suitsetamisest loobumiseks mõeldud närimiskumm;
  • nikotiini sisaldav suitsetamisest loobumiseks mõeldud plaaster;
  • e-sigareti täitepadrun;
  • vesipiibu jaoks mõeldud nikotiini tooted.

Pane tähele!

  • Terviseametit on teavitatud enam kui 35 000 nikotiinitootest, mis on tõenäoliselt kõik inimeste kodudes, sh väikestele lastele kättesaadavad. 

    Loe infot siit (kliki).

Tähelepanu! Nikotiinisisaldus:

  • 1 põlemata sigaret võib sisaldada kuni 30 mg nikotiini;
  • 1 koni sisaldab 5-7 mg nikotiini;
  • 1 sigar sisaldab umbes 15-505 mg nikotiini;
  • nuusktubakas sisaldab 4-32 mg/g nikotiini;
  • piibutubakas sisaldab kõige enam 21 mg/g nikotiini;
  • närimistubakas sisaldab 2-8 mg/g nikotiini;
  • tubaka leht sisaldab 1-6 mg/g nikotiini;
  • snusipadjakesed võivad sisaldada kuni 300mg nikotiini!

Loe ka: 

Uutesse tubaka- ja nikotiinitoodetesse peab suhtuma suure ettevaatusega (Tervise Arengu Instituut 2020)

Terviseamet ja õpetajad hädas: koolilaste seas õitseb ohtliku huuletubaka äri (Maaleht)

Alternatiivsed tubakatooted vajavad täpsemat reguleerimist (Sotsiaalministeerium)

Depressandid

Depressandid on organismi aeglustajad. Kõik selle rühma ained tekitavad unisust ning pulsi- ja hingamissageduse langust. Raske mürgistuse korral on kesknärvisüsteem pärsitud kuni teadvuse kaotuse ja hingamise seiskumiseni. Ka on oht, et depressantide mõjul teadvuseta inimene ei suuda selili lamades oma hingamisteid lahti hoida ja seetõttu lämbub.

Haiglasse peaks pöörduma, kui kannatanut ei õnnestu äratada ja/ või tundub, et ta hingamine on harv ja heliline (s.t inimese hingamine on tugevalt kuulda). Erinevate kesknärvisüsteemi depressantide koos kasutamine võib põhjustada surma.

Depressantide hulka kuulivad alokohol, rahustid, opiaadid ja GHB. 

GHB on peamiselt narkootikumina kasutatav aine. Seda müüakse läbipaistva, imalalt maitsva vedelikuna. Kuna illegaalse GHB kangus on varieeruv ja annustamine ebatäpne, esineb sageli mürgistusi. Levinud on ka korgijoogi kasutamine inimeste uimastamiseks kuritegelikul eesmärgil.

Pane tähele!

  • Kui uimastamise kahtlusega kaasnevad rasked mürgistusnähud (sh väga halb enesetunne, teadvusekaotus, liikumisvõimetus) helista viivitamatult 112!
  • Kui abivajaja kahtlustab uimastamist ja seksuaalkuriteo ohvriks sattumist, tuleb viivitamatult helistada 112, pöörduda Seksuaalkriisiabi keskusesse ja/või politsei poole.
  • Kui abivajaja kahtlustab uimastamist, tuleb viivitamatult helistada 112 või pöörduda lähimasse politseijaoskonda.

Kuna GHB eritub organismist väga kiiresti, tuleb selle kindlaks tegemiseks pöörduda arstile võimalikult kiiresti – uriini analüüsist saab GHBd määrata kuni 10 tunni jooksul!

Vaata lisaks infot siit.

Hallutsinogeenid

Hallutsinogeenid on taju muutusi ja hallutsinatsioone esile kutsuvad ained. On nii looduslikke (inglitrompet, punane kärbseseen, meskaliin) kui ka sünteetilisi aineid (PCP, LSD). Enamasti ei põhjusta need haiglaravi vajavaid mürgistusi, kuid kannatanule võib eluohtlikuks osutuda taju muutusest tingitud ebaadekvaatne käitumine ja ohutunde puudumine. Seetõttu on oluline, et hallutsinogeene tarvitanud inimest ei jäetaks järelvalveta!

Kindlasti tuleb kutsuda kiirabi, kui hallutsinogeenseid aineid on tarvitanud lapsed või kui seda on tehtud enesekahjustuse eesmärgil.

Hallutsiongeenide hulka kuuluvad: LSD, fentsüklidiin, psilotsübiin, meskaliin ja inhalandid.

Mitme ainegrupi toimega narkootikumid

Kanep (delta-9-tetrahüdrokannabinooli ehk THC-sisaldavad) ja sellest valmistatud tooted võivad avaldada organismile nii stimuleerivat kui ka pärssivat mõju, olles mõnikord ka kergelt hallutsinogeense toimega. Toime sõltub tarvitaja individuaalsest eripärast, annusest, ümbritsevast keskkonnast ja manustamise viisist.

Levinuim on kanepi suitsetamine, millega kaasneb pigem kerge stimuleeriv efekt – vererõhk ja südame löögisagedus tõusevad, tekib põhjuseta lõbusus, tõuseb söögiisu. Suukaudselt manustatavad kanepitooted (THC-sisaldavad) on sagedamini pärssiva toimega, põhjustades unisust, aeglast südametööd ja vererõhu langust. Rasked kanepimürgistused on tavaliselt seotud söödavate kanepitoodete ja vedelate kontsentraatide tarvitamisega.

Eriti on ohustatud väikelapsed ja koerad, kes söödavatest kanepitoodetest ei oska ohtu karta. Kanepit tarvitanud lapsed ja koduloomad tuleks kindlasti viia arsti juurde, samuti inimesed, kes on tarvitanud söödavaid THC-sisaldavaid kanepitooteid teadmatusest.

Kanepi tarvitamine muudab inimese mõtlemist ja maailmapilti. Tavalisteks kõrvalnähtudeks on keskendumis- ja mäluhäired ning motivatsioonipuudus. Uuringud näitavad, et 30% kanepitarvitajatest kujuneb välja sõltuvus. Eelsoodumuse olemasolul võib kanepitarvitamine olla skisofreeniat või psühhoosi vallandavaks faktoriks.

Kanepit on lisatud ka mõnedele (Eestis keelatud) e-sigareti vedelikele. Sellise vedeliku tarvitamist tuleks vältida, sest just selles lahustina kasutatavat tokoferoolatsetaati seostatakse e-sigaretist põhjustatud kopsukahjustuse tekkega: loe edasi siit ja siit.

Pane tähele! 

On aretatud mitmeid kanepi sorte ning samal ajal, kui narkootilise otstarbega kanepis on THC-sisaldus viimaste aastakümnetega tõusnud, on tööstuslikul otstarbel kasvatatav ja toiduainetes kasutatav kanep endiselt narkootilistest ainetest prii. Tänapäeval propageeritakse kanepiõli ka ravimina, kuid sel juhul peaks kasutama spetsiaalseid ravimina registreeritud tooteid. Juhuslikust internetipoest ostetud toodetes ei ole toimeainete sisaldus kontrollitud ja see võib põhjustada mürgistuse või olla hoopis mõjuta.

Viimastel kümnenditel on lisandunud mitmeid uusi sünteetilisi narkootikume, millel on korraga mitme ainegrupi toimeid – näiteks on korraga nii stimuleeriva kui ka hallutsinogeense toimega.

Selliste ainete hulka kuuluvad näiteks sünteetilised katinoonid ja sünteetilised kannabinoidretseptori agonistid. Need ained moodustavad väga mitmekesiste omadustega grupi. Lisaks on neil sageli kõrvaltoimeid, mida nende vanematel analoogidel ei esine, kutsudes üledoosi korral tarvitajal esile veresoonkonna trombe ja ahenemist. Sellised seisundid võivad avalduda insuldi või südamelihase infarktina või tekitada krampe, psühhoosi ja paranoilisi luulusid.

Pane tähele!

Esineb olukordi, kus "ecstasy" nime all müüakse mitut erinevat ainet või erinevaid uusi stimulante. Pettus ilmneb vahel alles siis, kui tarvitaja pöördub sellise "ecstasy" kasutamise järel halva enesetundega haiglasse ning analüüsi vastustes "ecstasy" jälgi polegi ning ei selgu ka muul moel – mis ainet tegelikult tarbiti.

Tasub meeles pidada, et narkootikumide puhul ravimiuuringuid läbi ei viida ja uue aine testimine toimub tänaval tarbija peal!

Kasutatakse tavaliselt segatuna hapnikuga, mis on narkoosiks kasutatava anesteesiavahendi segu või vahukoore vahustamiseks mõeldud väikekonteinerid.

Naerugaasi sõltuvustekitava toime eesmärgil kasutajad on maailma mürgistusteabekeskuste andmetel 16-34-aastased inimesed. Kontsentreerituma naerugaasi toksilised toimed ägeda mürgistuse korral on seotud asfüksia ehk lämbumisega ning kroonilise kasutamise korral neuroloogiliste kaebustega nagu psühhoos, paralüüs, paresteesiad ja nahatundlikkuse häired. Neuroloogilised tervisekaebused on seotud vitamiin B12 puudusest organismis. Taolise naerugaasi sissehingamine tekitab segadusseisundit ja uimasust kuni teadvusekaotuseni. Loe ka hoiatust siit (ing.keeles).

Igasuguste uute sõltuvusainete, narkootikumide testimine toimub vabatahtliku lõpptarbija peal, on sellisesse uuringugruppi arvatud ka kõik lämmastikühendite kasutajad, tasudes nii aine ostu kui edasiste tervisekaebuste kulud.

Mürgistuse korral on esmaabiks värske õhk, vajadusel hapnik.

Kergelt magusa lõhnaga värvitu naerugaasi N2O, avastas inglane Joseph Priestley 1772 kui narkoosigaasi. Ent suhteliselt varsti hakati seda kasutama ka peogaasina ning jätkuvalt saavad erinevad mürgistusteabekeskused üle maailma kõnesid lõõgastusvahendina kasutatud lenduva naerugaasi, aga ka popperite ehk amüülnitritite inhalatsiooni tagajärel tekkinud tervisekaebustest.

Alküülnitritid (amüül, butüül, isopropüül) on toatemperatuuril lenduvad värvitud või kollased vedelikud. Tegemist on puuviljalõhnaliste nitraathapete estritega, mida tuntakse ka hüüdnimega „poppers“. Uimasti nimetus tuleneb amüülnitriteid sisaldavate kapslite purustamisel tekkivast helist. Amüülnitriteid kuritarvitatakse seksuaalse võimekuse suurendamiseks, aga ka heaolutunde ning hallutsinogeense toime saavutamiseks.

Ohtlikkus inimestele

Amüülnitritite vasodilateerivat toimet kirjeldati esmakordselt 1859. aastal. Kirjeldatud toime tõttu osutus aine efektiivseks stenokardiliste kaebuste leevendamisel. Alates 1937.aastast kuni 1960. aastani olid amüülnitritid USA-s retseptiravimid.

Äge mürgistus põhjustab inimorganismis veresoonte laienemist ning sellest tulenevat näopunetust, nägemise hägustumist, südamepekslemist, vererõhu langust ning teadvuskaotust. Krooniline tarvitamine võib põhjustada methemoglobineemiat, sõltuvust. 

Samal teemal meedias: Poppers - süütu lõbustus või toksikomaania ööklubides?

NB! Kui narkootikumid valmistavad muret ja tekitavad küsimusi, siis vaata lisa narko.ee kodulehelt! Narko.ee tugiliinil annavad nõu vaimse tervise spetsialistid, kes pakuvad tuge nii narkootikume tarvitavatele inimestele kui ka nende lähedastele ning jagavad infot abisaamise võimaluste kohta.